Eesti ettevõtja jõuline avalöök Venemaa metsaäris

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 30. september 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ettevõtja jõuline avalöök Venemaa metsaäris
Johanna Grupp ostis eelmisel nädalal 70 protsenti Leningradi oblastis Boksidogorski rajoonis tegutsevast metsalangetusfirmast Vertikal ja sai sellega 49 aastaks kasutusõiguse 284 000hektarilisele küpsele okaspuumetsale.
Krippeli andmeil on tal olemas järgmiseks aastaks raieload kokku 86 000 tihumeetrile. See on toormekogus, millest jätkuks Eesti keskmise suurusega saetööstusele aastaks või Eesti suurimale, Imavere saeveskile poolteiseks kuuks.
?Metsateede olematuse tõttu ei julge me esimestel aastatel suuremat raiemahtu planeerida,? ütles Krippel.
Krippel ei soostunud avalikustama tehingu maksumust. ?See oli kuuekohaline summa eurodes,? jäi Krippel napisõnaliseks ja lisas, et laenuraha ta ei kasutanud. Läbirääkimised Vertikali omandamiseks kestsid alates veebruarist. Vertikalis töötab 60 inimest.
Krippeli kinnitusel on tema koostööpartneriks Juri Bodgornõi nimeline ärimees, kes vahendas Vertikali osaluse müüki ning asus alates sellest nädalast Vertikali tegevjuhina tööle. ?Vertikali metsalangetajaist endistele omanikele jäi 30 protsenti firmast, et neil oleks motivatsiooni edasi tegutseda,? lisas Krippel. Tehingule andis juriidilise hinnangu ning koostas ostu-müügilepingud rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Youngi Peterburi esindus.
Lisaks raieõigusele ostis Johanna Grupp ka kolm raudteeharu Jefimovski asulas ning ehitas suvel 26 kilomeetrit metsateid, et langetatud palgid metsast välja saada.
Krippeli sõnul nad ilmselt ise raiuma ei hakka. ?Pean raieteenuse sisseostmiseks läbirääkimisi Ponsse metsatehnikat müüva Balti Metsamasina ASiga, mis teeb sealkandis praegu teenust ühele Venemaa metsafirmale,? rääkis Krippel.
Balti Metsamasina omaniku Priit Kasaku kinnitusel on nad huvitatud koostööst Vertikaliga. ?Kuna Eestis ei jätku enam metsalangetusmasinatele tööd, tegutseb neli meie masinat juba poolteist kuud Vologda oblastis ning peatselt saadame sinna kaks lisaks,? rääkis ta.
Tema sõnul on Venemaal metsanduses tegutsemiseks tohutu potentsiaal. ?Vologda kandis raiuvad paar suuremat firmat aastas sama palju, kui on Eestis raiemaht kokku ehk umbes kaheksa miljonit tihumeetrit,? näitlikustas Kasak.
Krippel ei osanud veel öelda, kas ta hakkab palki müüma Leningradi ja Vologda oblastis tegutsevatele rahvusvahelistele metsavarumisfirmadele või Eesti saetööstustele. ?Hind paneb asja paika,? seletas Krippel. ?Kindlasti tahame aga rakendada sama skeemi, mida rakendab RMK ehk müüa terve aasta koguse ette.?
Eesti metsatööstuse korüfee, endise Sylvesteri püstipanija Mati Polli ütles, et ta ei oska Marek Krippeli tehingut kommenteerida, sest tal puudub info, milline metsakoosseis seal on ning mida ütlevad Venemaa metsaseadused.
Ka Imavere saeveski juhataja Peedo Pihlak ütles, et pole Krippeli tehingust midagi kuulnud ega oska seetõttu kommenteerida. Pihlaku sõnul varub Stora Enso varumisfirma Venemaalt neile tänavu kuni 40 protsenti tooret.
Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajanduse osakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi andmeil haldab RMK 830 000 hektarit metsamaad ning raiub aastas 2,6 miljonit tihumeetrit. ?Kui võrrelda Johanna Grupi omandatud raiemahtu, siis kaldun arvama, et neil pole vist metsamassiivi kohta täpseid andmeid,? rääkis ta.
Samas tunnustas Kaubi Eesti väikefirma julgust minna Venemaale metsaäri tegema. ?Venemaal on kasvupotentsiaal ju tohutu ? seal raiutakse metsa neli korda võimalikust mahust vähem,? lisas Kaubi.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistopi sõnul on Johanna Grupp saanud võib-olla just õigel ajal jala ukse vahele. ?Kui praegu jagab Venemaal raieõigusi kuberner, siis on kuulda, et ettevalmistatav uus metsakoodeks võib raieõiguste andmise taas tsentraliseerida,? rääkis Riistop.
Riistopi hinnangul on Venemaal äri ajades põhiküsimuseks, kui usaldusväärsed on partnerid. ?Riskid sõltuvad partnerist ja samas ilma partneri olemasoluta pole Venemaale mõtet ka minna,? lisas ta.
Eesti suurim erametsamaa omanik, Viljandi ärimees Aivar Berzin ütles, et ta võtab Marek Krippeli ees mütsi maha.
?See on oma mastaabilt tipptehing,? oli Berzini esimene reaktsioon, kui ta kuulis uudist. ?Krippeli julgus ärgitab ilmselt paljusid metsasfääris tegutsejaid Venemaa poole kiikama.?
?Kui veel kaks aastat tagasi kartsid kohalikud ettevõtjad minna masinatega Venemaale, siis viimasel ajal on tekkinud valmisolek sukelduda Venemaa metsaärisse,? rääkis Berzin. ?Ega muud võimalust raietöödega tegeleval ettevõttel arenguks polegi, sest kodutanumal enam metsa ei jätku ju.?
Berzinile ja tema kahele kompanjonile kuulub Vestman grupi ettevõtete kaudu ligi 21 500 hektarit metsamaad, mis teeb neist Eesti suurimad erametsamaa omanikud.
Ärinõustamise ja kinnisvaraga tegelev, 1999. aastal asutatud OÜ Johanna Grupp kuulub Marek Krippelile ja tema abikaasale Karmen Lutterile. Sellel suvel ostis Johanna Grupp ASi Scanforest pankrotipesast 11,2 miljoni krooni eest Purila kinnistu.
Krippel on töötanud ligi 13 aastat Scanforestis ja sellele eelnenud puidutööstustes. Scanforesti juhataja kohalt lahkus Krippel eelmise aasta septembris, kui firma välisomanikud kutsusid finantsraskustes firmat üles putitama konsultatsioonifirma PW Partnerite spetsialistid. Inglise ja USA investoritele kuuluv Scanforest tunnistati pankrotistunuks tänavu veebruaris.
Hetkel kuum