Eestlased aitavad täita suurt metsatööstusseadmete tellimust

Tegu on tõenäoliselt suurima Soome investeeringuga Venemaa metsatööstusse 2005. aastal, kus Eesti meeste juhitud ettevõtted on 203,3 miljoni krooniga võtmetarnijateks, rääkisid Soome firma Heinola Sawmill Machinery Inc tegevdirektor Priit Raud ja ASi Hekotek juhatuse liige Heiki Einpaul saadud lepingute üle uhkust varjamata.

Sviri jõe äärde rajatavasse Svir Timberi saetööstusse investeerib Soome kontsern MetsäBotnia, kes poolteist nädalat tagasi sõlmis 782 miljoni kroonise investeerimislepingu Leningradi oblasti kuberneriga. Uus tööstus plaanitakse käivitada tuleva aasta lõpul ja see hakkab tootma üle 200 000 tihumeetri saematerjali aastas.

Rootsi kapitalile kuuluv Heinola tarnib Bodborozje lähistele rajatavasse Svir Timberi saeveskisse üle 156 miljoni krooni maksva täisautomaatse saeliini ning saematerjali sorteerimis- ja pakkimisseadmed.

Tallinna külje all Jüris tootmist omav Hekotek valmistab Svir Timberi saeveskisse palgisorteerimisliini ja saeveski konteinersüsteemid, mis maksavad kokku ligi 47 miljonit krooni.

?Me pole tehased, vaid eelkõige lahenduste müüjad,? kommenteeris Heinola tegevdirektor Priit Raud. ?Pole aga juhuslik, et just meie need suurprojektid saime. Meil on Venemaal töötamise kogemus olemas.?

Umbes pool aastat tagasi lõpetas Heinola UPMi saeveskile toodetud seadmete paigaldamise Pestovos.

Hekoteki juht Heiki Einpaul lisas: ?Võtmed kätte projektides meil Eestis konkurente ei ole.? Eesti ettevõtetest ükski peale Hekoteki hankekonkursil ei osalenudki. Heinolale pakkus ettevõtte asukohariigist konkurentsi vaid üks ettevõte.

?Ma küll ei tea, et nad kurdaks,? ütles põhjatu turuga Venemaale seadmeid eksportinud Eesti masinaehituste kohta masinatööstuse liidu arendusdirektor Aleksei Hõbemägi.

?Lootus, et Venemaalt saab midagi niisama, on kaduvväike,? kommenteeris Venemaa-ekspordi suuri riske puidutööstuspinke tootva AS Ritsu direktor Ants Randmaa. ?Mul on Venemaal õnnestunud kaks ja ebaõnnestunud kaks projekti. Kõik oleneb sellest, kes on Venemaal su partneriks.?

Hekoteki käive oli möödunud aastal 196 miljonit ja kasum 27 miljonit krooni. Ettevõte plaanib Venemaa ekspordi osakaalu käibes kasvatada mulluselt 40 protsendilt tänavu 70 protsendile. Prognooside kohaselt kujuneb Hekoteki 2004. aasta käibeks 180 miljonit krooni.

Heinola teenis mulluse 280 miljoni kroonise käibe juures 54 miljonit krooni kasumit. Ettevõte kuulub kontserni Sorb Industri AB, mis omakorda on 500 ettevõttest koosneva ja 17 miljardi kroonise aastakäibega ülemaailmse kontserni Carl Bennet AB üks osa.

Rohkem kui sada aastat saetööstusseadmeid valmistanud Heinola toodangut kasutavad eelkõige Põhjamaade saeveskid, aga ka saetööstusettevõtted Kesk-Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Jaapanis ja Austraalias.

Hekotek on 12 aasta jooksul varustanud peaaegu kõiki Eesti saetööstusi, aga ka saeveskeid teistes Balti riikides, Soomes ning Venemaal.