Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Traditsioonilistes linnaosades napib eramukrunte
Elamiskõlblikku elamut alla ühe miljoni krooni linna piires hetkel osta ei ole võimalik. Kuna eelkõige hinnale või prestii?ile rõhku asetav ostja erineb kardinaalselt masstarbijast, pole ka üha uute soodsa hinnaklassiga elurajoonide lisandumine ohuks traditsiooniliste elurajoonide hinnale.
Renoveerimiseks sobilike elamute müügipakkumiste vähesuse tõttu küsivad omanikud traditsioonilistes eramurajoonides asuvate amortiseerunud hoonete eest sageli põhjendamatult kõrget hinda, tõstes nii üldist hinnataset.
Hoonestamata kruntide vähesuse tõttu on vanemate elamute müügitehingutes üha tuntavam krundi väärtuse osakaal. 800 000?900 000 krooni eest ei osteta sageli maja, vaid asukohta, mistõttu lähevad paljud selle hinnaklassiga vanemad eramud lammutamisele. See toetab traditsioonilistes elurajoonides maa hinna tõusu.
Kruntide pakkumised on põhiliselt koondunud uutesse elamurajoonidesse, kus on lisaks elamukruntidele pakkumises ka erinevaid elamuid (rida- ja paariselamud). Väljakujunenud elamurajoonides on on pakkumine püsinud konstantsena. Kuid kuna elurajoonides jääb hoonestamata maad üha vähemaks, on perspektiivis sealse maa hind jätkuvalt tõusutrendil.
Elamumaa müügiturg on püsinud aktiivsena, kuid korteritega võrreldavat ostubuumi praegusel hetkel veel toimumas ei ole.
Paljud kruntide ja ka eramute ostjad on mõne senise lähipiirkonna elanikud, kes ei soovi vahetada niivõrd elukohta, kuivõrd soetada ruumikamat eluaset.
Autor: ÄP