- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001%6 085,15
- DOW 301,03%43 021,23
- Nasdaq 1,35%19 896,8
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,97
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001%6 085,15
- DOW 301,03%43 021,23
- Nasdaq 1,35%19 896,8
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stabiilsuspakt peab reforme toetama
Septembris Hollandis kohtudes tegelesid Euroopa rahandusministrid vajadusega reformida Euroopa kasvu- ja stabiilsuspakti. Kuidas panna stabiilsuspakt tööle nii, et see toetaks ELile vajalikke reforme, mitte ei takistaks neid?
Pakti põhiprobleem on praegu selles, et sel on kaks vastuolulist eesmärki: see peab ühelt poolt takistama liigset riiklike võlgade võtmist ja teisalt andma valitsustele rohkem manööverdamisruumi, et läbi viia struktuurireforme ja taastada Euroopa konkurentsivõime. Praegusel kujul stabiilsuspakt pigem takistab kui toetab reforme.
Euroopa juhid raiskavad energiat sellele, et täita rangeid eelarvelisi tingimusi, samas kui tõelised väljakutsed ? vananev elanikkond, kõrge maksukoormus ja langev konkurentsivõime ? jäävad tähelepanu alt välja.
Kui algselt oli stabiilsuspakti ülesanne kaitsta Euroopat lühinägelike valitsuste eest, siis nüüd sunnib pakt ise lühinägelikule tegutsemisele. Asi on selles, et struktuursed reformid tasuvad ennast ära pikema aja jooksul, aga lühemas perspektiivis on väga kulukad. Võtame näiteks pensionireformi, mille eesmärk on vähendada riigi rahakotil ja jooksvatel maksetel põhinevaid pensionisüsteeme ja arendada eramaksetele toetuvaid süsteeme.
Reform eeldab, et vähendatakse kohustuslikke sissemakseid riiklikku süsteemi, samas kui praegustele pensionäridele jääb neile mõeldud sissetulek. Sellise reformi tulemusel suureneb ajutiselt eelarve puudujääk ja rahaline võit saabub alles siis, kui erasüsteem võtab riigilt tasapisi kohustused üle. Kuid stabiilsuspakti praegused reeglid sellist reformi ei soodusta, sest need keelavad eelarve ajutise puudujäägi suurenemise. Et stabiilsuspakti reeglid ei takistaks struktuurireformide läbiviimist, soovitas Euroopa Komisjon majandusministrite kohtumisel lubada suuremat valikuvabadust riigieelarve koostamisel. Samuti tegi komisjon ettepaneku, et maad, millel on väiksem võlakoorem SKP suhtes, saavad suurema rahanduspoliitilise vabaduse.
Meie meelest tuleb paika panna arusaadavad ja täpselt määratletavad struktuurireformide indikaatorid ning rakendada põhimõtet, et maad, mis nende kriteeriumide järgi kiiremini edasi liiguvad, saavad suurema vabaduse eelarve koostamisel. Üks sobiv indikaator oleks riiklike pensionisüsteemide peidetud võlg ehk praeguste seadustega ette nähtud tulevaste pensionimaksete koguväärtus.
Muidugi tähendab peidetud pensionivõla arvutamine umbkaudsete eelduste tegemist. Kuid seda eeldab ka pakti praegune elluviimine ? näiteks mis puudutab seda, kuidas puudujääki mõõdetakse või valitsuse tulu määratletakse. Samuti on Euroopa Komisjon asunud panema paika ühtseid näitajaid, mis lubaksid tulevasi pensioniväljamakseid mõõta ja ELi eri riike võrrelda. Seejuures ei tule riikide võrdluses aluseks võtta pensionivõla suurust ennast, vaid seda arvu peab vaatama riigi majandusliku ja demograafilise arengu taustal.
Riikide võrdlus on oluline ka seepärast, et see harib ELi kodanikke. Uuringud näitavad, et enamik eurooplasi pole kuigi teadlikud sellest, kuidas tulu põlvkondade vahel ümber jagatakse. Paljud arvavad lausa, et nende sissemaksed suunatakse isiklikult neile mõeldud kontodele, mitte tänaste pensionäride ülevalpidamiseks.
Ametlik võrdlusmaterjal riikide peidetud pensionivõla kohta annaks inimestele parema ülevaate sellest, kuidas nende raha põlvkondade vahel ümber jagatakse. See annab omakorda valitsustele suurema toetuse reformideks, mida enam edasi lükata ei või.
© Project Syndicate
Autor: Tito Boeri
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele