Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stabiilsuspakt peab reforme toetama

    Septembris Hollandis kohtudes tegelesid Euroopa rahandusministrid vajadusega reformida Euroopa kasvu- ja stabiilsuspakti. Kuidas panna stabiilsuspakt tööle nii, et see toetaks ELile vajalikke reforme, mitte ei takistaks neid?
    Pakti põhiprobleem on praegu selles, et sel on kaks vastuolulist eesmärki: see peab ühelt poolt takistama liigset riiklike võlgade võtmist ja teisalt andma valitsustele rohkem manööverdamisruumi, et läbi viia struktuurireforme ja taastada Euroopa konkurentsivõime. Praegusel kujul stabiilsuspakt pigem takistab kui toetab reforme.
    Euroopa juhid raiskavad energiat sellele, et täita rangeid eelarvelisi tingimusi, samas kui tõelised väljakutsed ? vananev elanikkond, kõrge maksukoormus ja langev konkurentsivõime ? jäävad tähelepanu alt välja.
    Kui algselt oli stabiilsuspakti ülesanne kaitsta Euroopat lühinägelike valitsuste eest, siis nüüd sunnib pakt ise lühinägelikule tegutsemisele. Asi on selles, et struktuursed reformid tasuvad ennast ära pikema aja jooksul, aga lühemas perspektiivis on väga kulukad. Võtame näiteks pensionireformi, mille eesmärk on vähendada riigi rahakotil ja jooksvatel maksetel põhinevaid pensionisüsteeme ja arendada eramaksetele toetuvaid süsteeme.
    Reform eeldab, et vähendatakse kohustuslikke sissemakseid riiklikku süsteemi, samas kui praegustele pensionäridele jääb neile mõeldud sissetulek. Sellise reformi tulemusel suureneb ajutiselt eelarve puudujääk ja rahaline võit saabub alles siis, kui erasüsteem võtab riigilt tasapisi kohustused üle. Kuid stabiilsuspakti praegused reeglid sellist reformi ei soodusta, sest need keelavad eelarve ajutise puudujäägi suurenemise. Et stabiilsuspakti reeglid ei takistaks struktuurireformide läbiviimist, soovitas Euroopa Komisjon majandusministrite kohtumisel lubada suuremat valikuvabadust riigieelarve koostamisel. Samuti tegi komisjon ettepaneku, et maad, millel on väiksem võlakoorem SKP suhtes, saavad suurema rahanduspoliitilise vabaduse.
    Meie meelest tuleb paika panna arusaadavad ja täpselt määratletavad struktuurireformide indikaatorid ning rakendada põhimõtet, et maad, mis nende kriteeriumide järgi kiiremini edasi liiguvad, saavad suurema vabaduse eelarve koostamisel. Üks sobiv indikaator oleks riiklike pensionisüsteemide peidetud võlg ehk praeguste seadustega ette nähtud tulevaste pensionimaksete koguväärtus.
    Muidugi tähendab peidetud pensionivõla arvutamine umbkaudsete eelduste tegemist. Kuid seda eeldab ka pakti praegune elluviimine ? näiteks mis puudutab seda, kuidas puudujääki mõõdetakse või valitsuse tulu määratletakse. Samuti on Euroopa Komisjon asunud panema paika ühtseid näitajaid, mis lubaksid tulevasi pensioniväljamakseid mõõta ja ELi eri riike võrrelda. Seejuures ei tule riikide võrdluses aluseks võtta pensionivõla suurust ennast, vaid seda arvu peab vaatama riigi majandusliku ja demograafilise arengu taustal.
    Riikide võrdlus on oluline ka seepärast, et see harib ELi kodanikke. Uuringud näitavad, et enamik eurooplasi pole kuigi teadlikud sellest, kuidas tulu põlvkondade vahel ümber jagatakse. Paljud arvavad lausa, et nende sissemaksed suunatakse isiklikult neile mõeldud kontodele, mitte tänaste pensionäride ülevalpidamiseks.
    Ametlik võrdlusmaterjal riikide peidetud pensionivõla kohta annaks inimestele parema ülevaate sellest, kuidas nende raha põlvkondade vahel ümber jagatakse. See annab omakorda valitsustele suurema toetuse reformideks, mida enam edasi lükata ei või.
    © Project Syndicate
    Autor: Tito Boeri
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.