Tööandja voli töötaja e-kirjade üle ei ole piiritu

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kontroll töölepingu seaduse § 1 mõttes hõlmab tööülesannete täitmisega seonduvat, mistõttu kokku lepitud kliendikohtumisi, hinnaläbirääkimisi, koostööettepanekuid jms kajastavad e-kirjad ei kuulu isikliku kirjavahetuse hulka ning on sisuliselt tööandja oskusteave.

Ehkki Eestis on asutusi, mille töötajaile on igasugune isiklik kirjavahetus tööajal üldse keelatud, vahetab suurem osa töötajaist tööpäeva sees ka isiklikke kirju. Kui see on töökohas lubatud, on vastava korrespondentsi saladus tagatud põhiseaduse §ga 43 ning tööandjal pole üldjuhul õigust sellise kirjavahetuse sisusse sekkuda.

Teisalt on riist- ja tarkvara, mida töötaja tööandja juures isikliku korrespondentsi saatmiseks kasutab, tööandja omand, mistõttu on tööandjal voli infosüsteemis toimuvat kontrollida. Erandid on võimalikud, kui töötaja teeb töökohal tööd isikliku sülearvutiga vms.

Kui USA kohtupraktika kaldub toetama tööandjaid, siis enamiku Euroopa riikide kohtutes seotakse tööandja monitoorimisõigus sellega, kas ja kuidas on tööandja asutusesisest praktikat selles vallas eelnevalt reguleerinud.

Ka kohalik tööinspektsioon on pidanud töötaja vallandamist tööarvuti mittesihipärase kasutamise eest ebaseaduslikuks, kui tööandja ise pole kehtestanud ettevõttes arvutite kasutamise korda.

Seadus annab tööandjale võimaluse isikliku kirjavahetuse pidamist töökohas ja/või tööajal piirata nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt: tööandja võib keelata isikliku kirjavahetuse tööaadressilt, nõuda isikliku kirjavahetuse puhul kindlate turvatingimuste täitmist või lubada isiklike kirjade lugemist-kirjutamist vaid töövälisel ajal.

Ilmselt pole liigne viide töölepingu seaduse sättele (§ 48 lg 1 p 4), mis kohustab töötajat ja tööandjat olema teineteise suhtes viisakas. Elementaarne viisakus eeldab, et teise isiklikku kirja ei loeta, kui selle isiklik laad on tuvastatud, ja kui seda on ekslikult loetud, siis ei kasutata saadud teavet kirjutaja ega adressaadi vastu (ja enda huvides) ära.

Lünk seaduses tuleks aga täita seadusandjal, kuna sisuliselt on tööarvuti kasutamine isiklikul otstarbel täna erisoodustus, mille eest tööandja peaks seaduse järgi välja arvutama turuhinnale vastava tegeliku erisoodustuse väärtuse.

CV-Keskuse hiljutine uuring näitas muuseas, et 64% töötajaist peab tööarvuti isiklikul otstarbel kasutamist eetiliseks. Et erinevaid praktikaid ja avalikkust huvitavat probleemi mitte süvendada, vajaks teema seadusandlikku sekkumist vähemalt selles osas, kas ja millises ulatuses tuleb tööandjal endal astuda samme monitoorimisõiguse eest.

Autor: Eneken Tikk