• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink Grupi aktsiatega käib börsiväliselt vilgas kauplemine

    Aasta algusest tänaseni on Tallinna börsisüsteemi väliselt toimunud 37 tehingut. Omanikku on vahetanud enam kui 430 000 Tallink Grupi aktsiat ning nende tehingute kogukäive on ulatunud üle 47 miljoni krooni. Oluliselt suurem arv aktsiatest - tervelt 3,6 miljonit, mis moodustab ligi 13 protsenti aktsiate koguarvust - on aga 16 tehinguga muutnud omanikku ühelt väärtpaberikontolt teisele üle kandes, kus hinda pole määratud.
    "Me ei ole konkreetselt huvi tundnud, kes nimelt on nende tehingute taga," väitis Tallink Grupi juhatuse liige Kalev Järvelill. "Aktsiad on vabalt kaubeldavad. Ilmselt on finantsinvestorid oma portfelle struktureerinud ja jälle restruktureerinud."
    Aasta tagasi toimunud Tallink Grupi aktsiaemissioonil soetasid suurema osa müüki pandud aktsiatest mitmed investeerimis- ja pensionifondid. Kui siis oli Tallink Grupi aktsia hind 82 krooni kandis, siis käesoleva aasta juunist oktoobrini on 10kroonise nimiväärtusega aktsia hind börsisüsteemi siseselt kõikunud 105 ja 113 krooni vahel.
    "Ilmselt on meie aktsia hind täna just sellises suurusjärgus," lausus Järvelill. Samas avaldas ta arvamust, et praegu turul müüdavad Tallink Grupi aktsiad on väiksemas osas siiski väikeinvestorite tehingud.
    Hansapanga maakler Romet Tepper ütles, et nende kaudu on kauplemist Tallink Grupi aktsiatega just nii palju, nagu pakkumist on. Ostuhuvi oleneb aga küsitud hinnast. Ostuhuvilised on pärit valdavalt väljastpoolt Eestit, müüjateks aga välishuviliste kõrval ka kohalikud väikeinvestorid. Suur hulk aktsiatest on ju Tallinkiga üht- või teistpidi seotud inimeste käes. Müügihuvilised on pöördunud Hansapanga poole kas läbi hanza.neti või siis tulnud otse kontorisse.
    Juba pikemat aega on pakkunud kõneainet Tallink Grupi võimalik börsileminek. Aasta tagasi korraldatud aktsiaemissioon, mille tulemusena astus teiste seas aktsionäride ringi ka maailma üks suuremaid finantskorporatsioone Citicorp, oli ilmselt üheks sammuks selles suunas.
    "Börsile minek on endiselt Tallinkil plaanis, kuid nagu varem oleme seda väljendanud, peab olema ikkagi tõsine põhjus turult raha kaasata," kommenteeris Järvelill tänast suhtumist. "Lihtsalt noteerimine börsil ei ole eesmärgiks. Näiteks võib see tulla kõne alla kuskil 2006. aastal, aga selles küsimuses jätame otsad igal juhul lahti."
    Tallink Grupp ja ka mitte ükski tema tütarettevõte ei ole seni dividende maksnud. Järvelill sõnas, et tõenäoliselt jätkub see poliitika ka sellel majandusaastal. Mis tähendab, et dividende ei maksta ka äsja, augustis lõppenud 2003./2004. majandusaasta tulemuste põhjal, ehkki jagamata kasum ulatub nüüd ilmselt juba üle 1,5 miljardi krooni.
    "Ka möödunud majandusaasta oli Tallinkile edukas, ehkki seda ilmestasid tax-free kaubanduse kadumine Tallinna- Helsingi ja Paldiski-Kappelskäri liinil," võttis Järvelill hiljuti lõppenud majandusaasta kokku. "Lisaks murdis valitsus oma lubadust. See on jätnud oma jälje tulususele."
    Ehkki Tallink Grupp pole seni ühelgi aastal dividende maksnud, suutis seda 2002./2003. majandusaasta tulemuste põhjal tema ettevõtte suuraktsionär AS Infortar.
    Seda õnnestus teha tänu elegantsele müügitehingule, mille käigus müüs Infortar Tallink Grupile oma sajaprotsendilise osaluse Küprosel registreeritud firmas Hansalink Ltd (opereerib AutoExpress2ga). Müügihind oli ligi 240 miljonit krooni, mille tulemusena tekkis Infortaril reaalne raha dividendide maksmiseks.
    Dividendidena väljamakstud 120 miljonist kroonist (400 krooni aktsia kohta) läks lõviosa ASile Linandel, kelle käes on enam kui 75 protsenti Infortari aktsiatest. Kohe seejärel maksis ka Linandell oma aktsionäridele 90 miljonit krooni dividende. Vastavalt oma osalusele läks sellest 60 miljonit krooni Enn Pandile ja 30 miljonit kroonile Kalev Järvelillele.
    Lisaks teenisid Pant ja Järvelill dividende ka oma otseosalusega Infortaris - vastavalt 5,16 ja 0,6 miljonit krooni. Tallink Grupi kolmas juhatuse liige soomlane Keijo Mehtonen teenis dividende 9,4 miljonit krooni ning nõukogu liikmele Toivo Ninnasele kuuluv osaühing Tekali 8 miljonit krooni.
    Küsimusele, kuhu ta teenitud miljonid on investeerinud või kuhu on need kavas investeerida, eelistas Järvelill jätta vastamata.
    Ilmselt suudab Infortar maksta külluslikke dividende ka nende hiljuti lõppenud 2003./2004. majandusaasta põhjal. Jäi ju sellesse majandusaastasse osa Infortarile kuulunud Tallink Grupi aktsiate müük välisinvestorile ülekursiga 72,14 krooni aktsia kohta. Et lisaks emiteeris Tallink Grupp ka 5,1 miljonit uut aktsiat, on Infortari osalus praeguseks kahanenud 76,75 protsendilt 55,53 protsendile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.