Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edutegurite kordistamine toob globaalse edu
Üheks olulisemaks globaalseks organisatsiooniliseks eduteguriks on kordistamine (leverage). Kordistada saab kõike: kompetentsi, innovatsiooni, tehnoloogiat, müügisuhteid, eelkõige aga teadmust.
?Mida rohkem sa ühte oma edukomponenti kasutad, seda paremaks see muutub ja seda paremat tagasisidet ta tulemuste näol annab,? selgitas Mets sihtasutuse Archimedes korraldatud seminaril ?Ületades piire ? edukad väikeettevõtted?.
Mets uuris, milline on uue teadmuse majanduslik efektiivsus. Näiteks: uue teadmuse loomiseks investeeritakse miljon ja saadakse sellest ühes ettevõttes 15% kasumit aastas. Efekt on suurem globaalsetes korporatsioonides, mis suudavad sama teadmust ja kompetentsi kordistades suurendada oma tütarettevõtete rentaablust määral, mis käib väikestele ettevõtetele üle jõu.
Rakendades kordistusmeh-hanismi paljudes tütarettevõtetes, kasvab mitte ainult kasumi mass, vaid ka rentaablus palju kordi. Globaalne ettevõte saab oma teadmusinvesteeringult normaalset kasumit, samas kui Eesti ettevõttes ei pruugi sama investeering end ära tasuda, möönis Mets.
Mitteglobaalses kontsernis kasvas Eesti tütarettevõtte kompetentsi osakaal kiiremini kui globaalses kontsernis. Globaalne kontsern on aga turul edukam, kuna seal on efektiivsed kordistusmehhanismid ja juurdunud mentorisüsteem, leidis Mets.
Paljud rahvusvahelised ettevõtted on kasutanud Eestit ja teisi Balti riike katsepolügoonina ? kui meetod siin on toiminud, kasutati seda ka emafirmas ja nn sõsarettevõtetes.
Seega saab tehnoloogia ja innovatsiooni arengus määravaks organisatsiooni juhtide võimekus nii riigi kui ka ettevõtte tasandil. Ettevõtetevahelises konkurentsis saab oluliseks teadmusjuhtimine, tõdes Mets.