• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soodsad laenutingimused pärsivad üüriturgu

    Üüriturule on viimasel ajal avaldanud suurt mõju soodsad laenutingimused, mis on tekitanud paljudes senistes üürnikes soovi soetada omale isiklik eluase. Viimaste aastatega on pakkumine üürikorterite osas kesklinnas oluliselt tõusnud. Kui nt 5 aastat tagasi oli kahetoaline korter kesklinnas Olümpia hotelli vahetus läheduses hinnatasemega ca 10 000 kr kuus ja õnnestus välja üürida kiiresti, siis praegu on sarnaste korterite hinnatase 5000?6000 kr kuus. Kolmetoaliste remonditud korterite hinnatase jääb vahemikku 6500?8000 kr kuus. Ühetoaliste korterite pakkumine on vahemikus 4000?4500 kr kuus.
    Väga heal tasemel viimistlusega ja kaasaegselt möbleeritud kesklinna korterite pakkumise suurenemine on omakorda, eelkõige tihedast konkurentsist tingituna, aja jooksul oluliselt vähendanud üürihindu. Seetõttu on B ja C tasemega korterite vastu nõudlus niivõrd palju vähenenud, et paljudel korteriomanikel ei tasu enam tegeleda oma korterite väljaüürimisega, vaid realiseeritakse need või tehakse lisainvesteering korterisse kaasaegse remondi näol, et konkurentsis püsida. Kehvema tasemega viimistlusega korterile üürniku leidmiseks peab hinnaklass olema väga soodne. Lisaks tuleb pidevalt turule juurde uuselamutes paiknevaid üürikortereid. Samuti ei kiirusta mitmed uue eluaseme soetanud korteriomanikud oma senist kinnisvara realiseerima, vaid antakse see üürile. Välismaalasest üürnikud on üldjuhul pikaajalise lepingu sõlmijad, samas kohalike üürnike sooviks on leida omale lühiajaliselt elukoht, tihti põhjuseks periood vana eluaseme müügi ja uue ostu vahel või kuniks majaehitus lõpetatud. Kuigi üürileandjate soov oleks leida pikaajalisi üürnikke, on viimasel ajal tendents siiski lühiajalisematele üürilepingutele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.