Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soodsad laenutingimused pärsivad üüriturgu
Üüriturule on viimasel ajal avaldanud suurt mõju soodsad laenutingimused, mis on tekitanud paljudes senistes üürnikes soovi soetada omale isiklik eluase. Viimaste aastatega on pakkumine üürikorterite osas kesklinnas oluliselt tõusnud. Kui nt 5 aastat tagasi oli kahetoaline korter kesklinnas Olümpia hotelli vahetus läheduses hinnatasemega ca 10 000 kr kuus ja õnnestus välja üürida kiiresti, siis praegu on sarnaste korterite hinnatase 5000?6000 kr kuus. Kolmetoaliste remonditud korterite hinnatase jääb vahemikku 6500?8000 kr kuus. Ühetoaliste korterite pakkumine on vahemikus 4000?4500 kr kuus.
Väga heal tasemel viimistlusega ja kaasaegselt möbleeritud kesklinna korterite pakkumise suurenemine on omakorda, eelkõige tihedast konkurentsist tingituna, aja jooksul oluliselt vähendanud üürihindu. Seetõttu on B ja C tasemega korterite vastu nõudlus niivõrd palju vähenenud, et paljudel korteriomanikel ei tasu enam tegeleda oma korterite väljaüürimisega, vaid realiseeritakse need või tehakse lisainvesteering korterisse kaasaegse remondi näol, et konkurentsis püsida. Kehvema tasemega viimistlusega korterile üürniku leidmiseks peab hinnaklass olema väga soodne. Lisaks tuleb pidevalt turule juurde uuselamutes paiknevaid üürikortereid. Samuti ei kiirusta mitmed uue eluaseme soetanud korteriomanikud oma senist kinnisvara realiseerima, vaid antakse see üürile. Välismaalasest üürnikud on üldjuhul pikaajalise lepingu sõlmijad, samas kohalike üürnike sooviks on leida omale lühiajaliselt elukoht, tihti põhjuseks periood vana eluaseme müügi ja uue ostu vahel või kuniks majaehitus lõpetatud. Kuigi üürileandjate soov oleks leida pikaajalisi üürnikke, on viimasel ajal tendents siiski lühiajalisematele üürilepingutele.