Korralik vana fassaadi remont kestab ka pool sajandit

Enne remontima asumist tuleks kindlaks teha ja kõrvaldada krohvi riknemise põhjus. Selleks võib olla katkine katus, puuduv aknaplekk, paigaldamata või lekkiv vihmaveetoru, seina tekkinud pragu või muu viga. Kui probleemi põhjustajat ei kõrvaldata, võib juba aasta möödudes tõenäoliselt näha uusi kahjustunud kohti.

Asudes renoveerima krohvitud pindasid, puutume peaaegu alati kokku pragudega. Nende teket põhjustavad näiteks vesi ja niiskus, õhus sisalduvad kahjulikud ained, seened ning samblikud. Praod rikuvad hoone välisilmet ja samas suurendavad fassaadi edaspidist kahjustumist ja märgumist, kuna pragudel on suur niiskusimavus.

Enne kui alustada kattematerjalide pealekandmist, tuleb alati kindlaks teha fassaadi seisukord, välja selgitada ka materjalid ja tehnoloogia, mida konkreetse hoone juures on kasutatud.

Tihti ei piisa ainult nähtavate pragude pahteldamisest ja fassaadi ülevärvimisest. Tüüpiline viga on armeervõrgu või nakkekrohvi kihi ärajätmine, ent see maksab aastate möödudes valusalt kätte.

Puitkonstruktsioonidest maju krohvitakse tulekindluse suurendamiseks ja/või ka neile kivimaja välimuse andmiseks. Seejuures on tavaliselt kasutatud lubimörte või lahjasid lubitsementmörte. Segu nakkumise tagamiseks aluspinnaga on tavaliselt seinale kinniatud kas roomatid, diagonaalselt naelutatud liistud, krohvimatid, hilisemal perioodil ka TEP-plaadid. Pind on värvitud kas lubivärviga, mis on aja jooksul lihtsalt kulunud, või halvemal juhul tihedate orgaaniliste värvidega.

Orgaanilise värvi pind on tugev, see ei lase seestpoolt tuleval niiskusel välja hingata, mille tulemusel värvi all olevat krohvikihti kahjustavad soola- ja jääkristallid. Samas hakkab aurutihe värv fassaadilt lahti kooruma. Juhul kui krohvi täitekihtide kahjustused ei ole suured, piisab viimistluskihi ja pealmise täitekihi uuendamisest. Seejuures eemaldatakse kõik olemasolevad värvikihid ja kahjustunud krohv. Pinna silumiseks kasutatav uus tasanduskrohv peab olema sama koostisega, st lubikrohve remonditakse lubimörtidega.

Värvimiseks on sobilikud mineraalsed värvid (nt lubivärv ja silikaatvärv). Siinkohal tasub meeles pidada, et lubikrohvid kivinevad aeglaselt ja on ülevärvitavad alles kolme nädala möödudes. Töid ei tohiks jätta hilissügisele.

Juhul kui krohv pudeneb tükkidena seinalt ja fassaadipinnal pragudevõrk, on soovitav kasutada armeeringsüsteemi.

Vigastatud krohv ja suuremad praod puhastatakse aluspinnani, lahtine krohv eemaldatakse ettevaatlikult täies ulatuses. Sügavate ja suurte aukude täitmisel alustada sisseviskekihist ja seejärel õhukesed täitekihid. Aukude täitmiseks sobib fiiberkrohv Unirender, mis võimaldab täita korraga 25 mm. Kogu pind pahteldatakse elastse mineraalse armeerseguga, millesse paigaldatakse ka leelisekindel klaaskiudvõrk. Viimistluskihiks valitakse mineraalne hõõrd- või pritskrohv. Ülevärvimiseks tuleks valida dekoratiivkihile sobiv värvisüsteem. Soovitav on kasutada ühe tootja väljatöötatud ja aksepteeritud segude süsteemi.

Juhul, kui maja seinte soojapidavust soovitakse parandada, tuleb renoveerimise käigus paigaldada sobiv fassaadisoojustussüsteem. Kõik lahtine ja mittekandev krohv eemaldatakse. Mädanikust kahjustatud puitosad asendatakse uue puiduga ja töödeldakse seejärel antiseptilise ainega.

Valitakse ka optimaalne soojustuse paksus. Puitelamutele sobivaimaks soojustussüsteem hoone sisekliima ja niiskusre?iimi säilimiseks on hea veeauruläbivusega lubitsementkrohvid koos kergema fassaadivillaga (näiteks Serporoc-süsteem).

Kogu see niinimetatud soe mantel kinnitatakse seinale mehaaniliselt kasutades armeeritud tsingitud terasvõrku ja kaitstakse väliskeskonna mõjude eest umbes 3 cm paksuse krohvikihiga. Selliste soojustussüsteemide paigaldamisel tuleb kindlasti järgida tootja juhiseid, unustada omalooming ja kasutada koolitatud ehitajaid.

Autor: Veiko Parts