Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Schneider Electricu juhti näeb tõsise näoga harva
Kas elektrimaterjalide müük on töö, mida olete unistanud teha? Kindlasti pole müük maailma mõnusamaid tegevusi, arvatakse, et osta on lihtsam. Mine tea. Mingil ajendil pead ju otsuse tegema. Otsuste tegemine ollagi üks elu edasiviivaid jõude ja ka inimsaatuste kujundaja.
Hea, kui tehakse õige otsus, millega rahule või ellu jäädakse. Ka müügitöö on üks hoob õige otsuse kujundamisel. Kas ma olen müügitööst unistanud? Mine tea, pigem on olnud tegemist minu valikuga. Loodan, et õige valikuga.
Kui kaua olete müügitööd teinud? Alates 1993. aastast, kui Ahlström otsis Baltimaade müügidirektorit, olen müügitööga kokku puutunud.
Kas müügi tähendus on aastatega muutunud? Kindlasti. Nõukogude ajal ei teatud, mis miski on ? müüja oli tädi üle leti, teenindus olematu.
Mida on kaasa toonud aastatagune Schneideri ja Lexeli ühinemine? Asjad said selgemaks, enne olime Schneideri iseseisev osakond oma ärimõtetega, nüüd oleme osa korporatiivsest ettevõttest. Bürokraatia, loodan, et vajalik osa sellest, on märkimisväärselt täienenud.
Kõige olulisem on ehk, et inimesed teevad rohkem koostööd, enne olid tooted ja müügi mured-rõõmud erinevad, nüüd ühised. Tõde on, et kui saad müügitiimid ja tooteportfellid kokku panna, korraldub müügitöö paremini.
Kas see ühendamine on Teie suurim saavutus? Arvan, et suurim saavutus on äri järjekindel kasv. On teada palju näiteid, kus kõvad tegijad keeravad äri tuksi ja ütlevad: ?Meil on nüüd suur probleem.? Tippjuhtkond on seepeale üles ärritatud, otsest süüdlast ei leita, tehakse vägevaid saneerimisplaane, hakatakse neid täitma, tuksikeeraja saab uue väljakutse ja on lõpuks tubli poiss, kui olukorrast välja tuleb
Millegi pärast ei ole stabiilne, ilma suurema kärata äri edendamine mingi eriline saavutus. Ma olen ka mõelnud, et teeks juhtimisvigu, lahendaks siis tekkinud probleemid ja saaks pärast kiita ja boonustki.
Ühel hetkel otsustasite haridust täiendada. Mida läksite EBSist saama? Elu sundis. Ühel hetkel avastasin, et minu ümber on palju uusi mõisteid, teooriaid ja lähenemisi, mida tänased tegijad mõistavad ja millest mina arvasin üldiselt aru saavat. Tuhkagi ei saanud! Hea oli aga saada teoreetilist kinnitust oma talupoja-arusaamadele. Et asjad käivadki paljuski nii, nagu siiani käinud on. Sain aru, et 80 protsenti asjadest oleme teinud õigesti. Sain ka vastuseid küsimustele, miks asjad nii käivad.
Kas on olnud hetki, kus olete sattunud juhtimisega raskustesse? See oligi peamine põhjus, miks kooli läksin. Ettevõttel läks hästi, kõik suurenes: ettevõte, turuosa, käive... ja siis toimus stabiliseerumine. Ma ei osanud äkki midagi pihta hakata ja mõtlesin, et võib-olla uued teadmised ehk EBS pakub midagi, seal ju hea tase ja palju Eesti tegijaid koos. EBSist sain näiteks teada, et maailmas on vähemalt viis teooriat, mis räägivad jätkusuutlikust kasvust, neist ühe rakendamine ? sünergiate otsimine ja leidmine ? on meil ka parasjagu käsil.
Kas Teile tehakse nüüd rohkem tööpakkumisi? Tööpakkumisi tehakse, headhunter?id on ühendust võtnud. Ei tea, kas just MBA-kraadi pärast. Arvan, et MBA-kraad juhtide hulgas on pigem tänapäevane tavanõue kui mingi eriline lisaväärtus.
Mis tingimustel läheksite? Töö peab olema huvitav ja tulemus väärtustatud ja tasustatud. Mulle meeldib ehitustöö, seal on kohe tulemusi näha. Müük ja turundus on imaginaarsed tegevused, kus tulemust pole kohe näha ja mõnikord seda ei tulegi.
Üheksakümnendate Eesti majanduse lapsjuhid on täiskasvanuks saanud. Kas ka Eesti ettevõtlus? Eelmise kümnendi ?palju pappi ja ruttu? on üle läinud, kuid ettevõtlus ja majandus ei ole küll veel täiskasvanuks saanud. Arvan, et kogu Eesti ühiskond on kõrvaltvaatajale kui kahekümnendates aastates arukas, kuid vinnilise näo ja koduvillase kampsuniga tudengihakatis, kes teeb midagi ja tahab kangesti olla ?mina ise?. Inglise 40aastase elukogenenud d?entelmeni ja ärihaiga teda küll veel võrrelda ei saa.
Kas olete omanikele või töötajaile suunatud juht? Meie omanik on börsiettevõte, seetõttu omaniku murelikku nägu me igapäevaselt ei näe ja ?veelgi väärtuslikumaid nõuandeid? ei kuule. Kogu juhtimis- ja muu info tuleb läbi mitmetasandilise struktuuri.
Millal viimati tööga seoes vihastasite? Vihastamine ja eriti teiste peale karjumine ei ole küll täiskasvanule kohane tegevus. Eelistan kasutada intellektuaalset jõudu. Emotsionaalne intelligents peaks paika panema selle, mida ja kuidas öelda: õiges kohas, õigel toonil ja õigele inimesele. Vahel saadan e-kirja, kirjutan suurte tähtedega ja lõppu panen kolm hüüumärki. Niimoodi karjungi.
Kuidas sattusite klubisse Round Table Estonia? Üheksakümnendate alguses oli klassivend Kalle kuskilt midagi sellisest klubilisest liikumisest kuulnud, suutis tekitada huvi ja luua klubi. Inimesi valitakse RTsse hoolikalt ja seal tekkivad suhted on reeglina pikaajalised. Olen selle aja jooksul väga huvitavate inimestega kohtunud.
Klubikaaslased räägivad, et tõsise näoga nad Teid ei mäleta. Kuidas huumor aitab juhil järje peal püsida? Huumor on vähemalt minule elus püsimiseks hädavajalik asi. On kurb, kui see puudub ja kõike vaadatakse läbi ülitõsise või koguni pessimistliku prisma. Kerge huumor aitab probleeme ennetada ja lahendada. Kui läheksin kurva lapse juurde, siis teeksin seda pigem positiivse ja naerul näoga, kui hakkaksin kaasa ulguma.
Mis pakub pinget töövälisel ajal? Ega erilist pinget ei otsigi. Teen meeleldi tõid õues: niidan, roogin, nokitsen. Sõidan jalgrattaga ja talvel suusatan. Loen Äripäeva, Päevalehte, Horisonti ja The Economisti. Kahju, et Pikker lõpetas, olin 40 aastat selle lugeja. Üritan lugeda ka aktuaalseid juhtimisteemalisi raamatuid.
Olime koos Aldoga Round Table Estonia viiendas klubis. Ta on positiivne inimene, fenomenaalse mäluga, teab anekdoote. Seltskonna hing, kes alati uute ideedega välja tuleb. Ta on inimene, kes oskab elu huvitavaks teha.
Aldol on kõrge emotsionaalne intelligentsus ja ta leiab lahendusi sisetunde järgi. Olen kuulnud, et tööalaselt on ta inimene, kes suudab töötajate suurematestki muredest aru saada. Mulle on jäänud ka mulje, et tema juhitava ettevõtte töötajad on firmale ühistest väärtustest ja heast sisekliimast tulenevalt väga lojaalsed ja toetavad seda. Äris paratamatult ette tulevad probleemid suudetakse lahendada firma sees, töötajad ei kipu klientide ees firmat kritiseerima.
Hindan tema tahtejõudu teha ära magistritöö ja omandada kraad pingeliste töökohustuste kõrvalt.
Autor: Tiina Kass