• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ameeriklased on krediitkaardisõltlased

    Krediitkaardid hoiavad USA majanduse käigus ja teenivad pankadele kopsakat tulu.
    Krediitkaart pole ameeriklasi kaua koormanud. Bankrate.com?i andmetel oli esimeseks krediitkaardiks Diners Club. Esimesed kaardid anti 1950. aastal välja ärimeestele, et nad saaksid einestamise eest tasuda. Kaardi tagaküljele oli trükitud nimekiri 27 restoranist, kes aktsepteerisid seda maksevahendina. Esimene plastkaart anti välja 1955. aastal. Praegu pakutakse USAs umbes 20 000 erinevat kaarti.
    Pangad rõõmustavad krediitkaartide väljaandmise ja klientide krediteerimise üle. 2001. aastal korjasid pangad USA tarbijatelt 43 miljardit dollarit krediitkaarditasusid. Ka kaubandus on rahul. Inimesed, kes maksavad kiirtoidukohtades kaardiga, kipuvad kulutama 50% rohkem, kui nad oleksid raatsinud osta sularaha välja käies.
    Tarbijate poolelt vaadates peaks asi olema nukker, kuigi ameeriklased on optimistlikud ega taha probleemi tunnistada. Keskmise Ameerika kodumajapidamise krediitkaardivõlg on 8400 dollarit. Võrreldes 1990. aastaga on keskmine krediitkaardivõlg kolmekordistunud. Keskmine Ameerika pere maksab aastas umbes 1200 dollarit krediitkaardiintressiks. Krediitkaartide keskmine intressimäär on 18,9%. 1000dollarilise krediitkaardivõla maksmiseks kulub USAs peaaegu 22 aastat ja 2300 dollarit intressikulu, kui maksta tagasi vaid minimaalne nõutud kaks protsenti summast. Umbes 40% USA peredest kulutab aastas rohkem, kui teenib. Umbes 60 protsendilt krediitkaardikontodest ei maksta igakuiselt võlgu ära, need jäävad pikemaks ajaks koormaks. Üheksa ameeriklast kümnest ütleb, et krediitkaardivõlad pole põhjus muretsemiseks.
    Kuigi see pole mure, ei taha 47% nendest sõpradele öelda, kui suur nende võlg on. 11% ameeriklastest tunnistasid, et nende krediitkaardivõlg on sisse nõutud. 2003. aastal algatasid pankrotimenetluse iseenda suhtes 1,6 mln USA kodumajapidamist ehk iga 73. kodumajapidamine.
    Krediitkaardivõlad pole ainsad võlad, mis ameeriklased teinud on. Ilma eluasemelaenu võlga arvestamata on keskmine võlg kodumajapidamise kohta 14 500 dollarit. See on iseäranis suur saavutus, kuna enne 1930ndaid ei olnud keskmise ja väiksema sissetulekuga ameeriklastel märkimisväärseid võlgu. Raha oli vähe ja pangad ei andnud neile laenu. Elati üürikorterites ja -majades, majanduslik olukorra paranedes osteti elamispinna säästetud raha, mitte laenuga.
    Veel 1980ndal aastal säästsid ameeriklased kaheksa protsenti käsutatavatest sissetulekutest, kuid selle aasta teises kvartalis ulatus säästumäär vaid 1,2% sissetulekutest. Omamoodi anomaalia oli ameeriklaste säästmisharjumustes aastatel 1942?45, kui säästumäär oli üle 20%. Majandus töötas sõjatööstuse jaoks ja tarbekaupu toodeti vähe. Rindel olnud tarbijatel oli keeruline raha raisata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Investeerimisklubi ja Äripäev ühinesid
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Eesti tellib suure portsu taastuvenergiat, edumaa on Enefit Greenil Täiendatud
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.