Eesti IT-tööstus tammub aastaid paigal

Eesti edusammudest rääkimisel on jututeemaks alati infotehnoloogia peadpööritav areng. Ka ise oleme uhked, et kõrgelt arenenud IT on üks meid iseloomustavaid jooni. Tõesti, interneti kasutajate arvult või arvutioskuselt oleme statistikas esirinnas. Sageli kantakse see edu üle ka ühele majandusharule, IT-tööstusele. Äkki on IT-sektori äriline edu aga pettekujutelm ning tegelikult vajab see valdkond muutusi? Mida oleks vaja teha, et infotehnoloogiast saaks nii kohalikule kui ka välisturule suunatud kasumlik tegevusala?

Infotehnoloogia ala on Eestis oma oskustelt ja teenuste tasemelt kliendi poolt vaadatuna täna paremas seisus kui kunagi varem. Olgu tegu kas süsteemiarenduse, ühekordsete integratsiooniprojektide või kliendi IT-keskkonda igapäevaselt ülal hoidvate püsiteenustega, kohalikud teenused ja meie spetsialistide tase on samal tasemel Lääne-Euroopaga. IT-firmad on jätkuvalt panustanud oma töötajate koolitusse, kvaliteedijuhtimisse ning tugiteenuste, nagu pidev monitooring ja klienditeenindus, ülesehitamisse. Ärikliendist tarbija on seetõttu täna heas olukorras, omades pea igal IT-alal mitmeid tublisid pakkujaid.

Samas peab viimaseid aastaid meie IT-turul hinnates nentima, et midagi silmatorkavalt positiivset esile tuua ei saa. Erilisi suurprojekte pole ellu viidud. IT-firmad on pigem omadega nullis kui superkasumeid teenimas. Puudub kasv nii IT-sektori käibe kui ka kasumite osas. Ühekordsed head tulemused on pigem mõnest suurprojektist põhjustatud juhus kui süsteemse töö tulemus. Ka mitme eelneva aasta jooksul on trendiks kujunenud pigem stabiilne paigalseis. Kuigi oleme Sloveenia ja Ungariga Ida- ja Kesk-Euroopas IT-kulutustelt elaniku kohta esirinnas, on mahajäämus Lääne-Euroopa keskmisest enam kui viiekordne. Kasvuruumi IT-turul seega nagu oleks, aga kus ja kelle jaoks? Mida peaks tegema IT-firmad ja nende kliendid?

Eesti IT-turu maht on tootjate ja teenusepakkujate osas olnud aastaid ca kolm miljardit krooni, millele lisandub kuni 0,5 mld kr ekspordist. Kasv on pea olematu, maksimaalselt mõni protsent aastas. 2002 oli nullkasv või ehk isegi negatiivne tulemus. Erinevalt paljudest teistest majandusharudest pole kohalikud IT-firmad kahe viimase aasta jooksul ei kasvanud ega kahanenud. Saavutamaks uuesti meile 1990. aastate keskel palju kuulsust toonud tehnoloogilist edasiminekut, vajab Eesti IT-tööstus lähiaastatel nii IT-firmade enda tahet muutuda ja oma struktuure ümber korrastada kui ka klientide poolset uut mõtlemist IT-lahenduste ja -teenuste osas.

Teenusepakkujate poolelt on Eestis vaid 6-7 IT-ettevõtet aastakäibega üle saja miljoni krooni. Nende hulka kuuluvad arvutustehnika hulgimüüjad, personaalarvutite kokkupanijad, telekommunikatsioonifirma Elion ja IT-teenuste pakkuja MicroLink. Ligikaudu sama palju on 50-100 miljoni kroonise käibega firmasid. Järgneb sadakond IT-firmat käibega 1-50 miljonit krooni. Töötajate arvult on tõsiseltvõetava ehk enam kui saja inimesega ettevõtteid peale Elioni ja MicroLinki raske leida. Paigutades need numbrid Soome IT-firmade edetabelisse, oleme vaevalt sajandad, pärast mitmeid sealses mõistes keskmisi ettevõtteid.

Eesti IT-sektoris töötab täna 3000-4000 inimest. Neile lisandub pea sama palju klientide juures ametis olevaid IT-inimesi. Jätkuv kuni kümneprotsendine palgatõus aastas vähendab sektori kasvu ja tulusust veelgi. Survet palkadele avaldab ka liitumine Euroopa Liiduga ning tööturu muutumine rahvusvahelisemaks.

Kuigi võiks arvata, et tavalise riistvara ja infrastruktuurilahendustega on meie kliendid juba varustatud ning kasv toimub eelkõige IT-teenuste ja tarkvaralahenduste poole peal, pole ka see tegelikult nii. Riistvara ja litsentsimüügi osakaal on kasvanud 75 protsendini IT-turu käibest, veel mõni aasta tagasi oli sama näitaja 67%. Tarkvara ja teenuste osakaal on vähenenud ning Eesti IT-ostud on rohkem kui kunagi varem n-ö lihtsa riistvara ja väikekasutaja kesksed. Kõrge lisaväärtusega ja intelligentsemad turusegmendid on aga taandarenenud.

Tarkvara ja teenuste turul puudub ka selge turuliider. Eksisteerib kümmekond sama suurt ettevõtet, seevastu Soomes, Lätis, Leedus ja mujal on paar selget ala liiderfirmat. Reaalset raha teenivad neist Eestis vaid välisturule suunatud või välisomanduses firmad. Võimalik, et Eesti turule suunatud tarkvaratööstus pole aastate kokkuvõttes kunagi kasumit teeninud.

Madala kattega riistvaraturu ja jätkuva tööjõukulude kasvuga oleme saavutanud olukorra, kus kasum on dramaatiliselt langenud. Hinnanguliselt võiks Eesti IT-tööstuse kasumimarginaal 2003. aastal olla 3% kandis ehk absoluutarvuna maksimaalselt 100 mln kr. Mõni aasta tagasi, 2001, oli kõigi Eesti IT-ettevõtete kogukasum veel 170 mln kr. Sellised numbrid on piisavad küll ellujäämiseks, mitte aga arenguks. Võrreldes enamiku teiste majandusvaldkondadega on selline kasum naeruväärne. Pikas perspektiivis võib see olla aga tappev kogu sektorile, kuna kaovad investeeringud valdkonna arengusse - kiirelt muutuvas ITs tähendab see aga surma.

IT-tööstus on jätkuvalt killustatud tööstusharu, see tekitab aga ebaefektiivsust. Enamik IT-firmasid on n-ö pereettevõtted, mis on koondunud tegevjuhi või asutajate ümber. Rahvusvahelised või välisturule suunatud ettevõtted näitavad siin oluliselt paremaid tulemusi. Muu majanduse taustal torkab IT-tööstuse koosnemine suurest hulgast väikeettevõtetest juba valusalt silma.

Ideaalis võiks Eestis tänu ühinemistele olla arvuliselt kaks korda vähem IT-ettevõtteid, kus töötaks tänasega võrreldes viiendiku võrra vähem inimesi. Väiksematest IT-firmadest jäävad alles vaid niAile keskendujad, standardteenused lähevad aga üksikute suuremate teenindusettevõtete kätte. Väikeste IT-ettevõtete puhul on ikka vaja investeeringuid ja püsikulusid erinevate toetavate tegevuste tagamiseks. Suuremate firmade puhul on need kulud jagatud ning läbimõeldud funktsioonipõhised sisemised protsessid tagavad ka teenuste kõrgema kvaliteedi. Tulemuseks on sektori 2-3 korda suurem kasum, kliendi jaoks aga oluliselt parem kvaliteet ning teenindustase.

Lõpptarbija jaoks on tähtsaks trendiks täislahenduse ostmine ühelt tarnijalt mitme pisikese jupi kaupa hankimise asemel. Tarkvaraarendajalt võetakse ka hilisem serveri hooldus, majandustarkvaraga koos kiire võrguühendus sellele ligipääsuks. Kõigi lahenduste puhul saab oluliseks ühe teenusepakkuja omamine, kes vastutab kliendi kogu IT toimise eest, kaotades nii erinevate IT-firmade üksteisele näpuganäitamise vigade ja probleemide esinemise korral. Mitme aasta kõiki kulusid, sh firmasisest inimressurssi arvestades on selline ühe tarnija kasutamine ka odavam.

Täielik IT outsourcing pole kindlasti veel populaarne, kuid esimesed innovatiivsed ja sisemiselt hästi korrastatud firmad hakkavad ka meil Lääne-Euroopa ja USA eeskujul mõtlema täielikult IT-osakonnast loobumisele. Kuna ligi pooled Eesti IT-inimestest töötavad lõpptarbijate juures, annaks nende liikumine IT-firmadesse tunduva efektiivsuse tõusu mõlemale poolele. Juba täna on IT-firmad nõus kliendi IT-osakonda ühtse tiimina enda juurde tööle võtma ning asendusena enda täisteenust pakkuma. Kliendile tähendab see kõiki klassikalise teenuste sisseostu eeliseid, mis kaasnevad põhitegevusele keskendumise ja kõrvaltegevustest loobumisega.

Kohalikud IT-firmad peaks aktiivselt ühinemiste või ülesostmiste peale mõtlema, kuid aktiivsust ei paista. Kes ikka tahab olla esimene riskija muudatuste tegemisel. Muutusi enne paari aastat näha pole. IT-firmade poolelt on tähtsaks ka oma niAi leidmine maailma või ELi turul, lihtsamal juhul Põhjalas. Heaks katselavaks arvestades pealinnade lähedust on Soome turg.

ELiga ühinemisega on ka lähiriikide IT-sektorile avatud roheline tee meil konkureerimiseks, surve Skandinaavia, Läti ja Leedu poolt tugevneb. Ehk saab just sealt tulenev konkurents üheks põhjuseks, miks hakkab meie kohalik IT-tööstus endale uut tulevikuvisiooni ja strateegiat koostama ning seda ka ellu viima. Eelkõige väiksematele IT-firmadele on selline uue turu leidmine üheks võimaluseks uuesti kasvama hakata.q

Autor: Jüri Kaljundi