Tasuta pildijagamise tarkvara saab ka internetist

Digitaalne fotoaparaat on olemas, mõned pildid ka juba tehtud. Tahate pilte jagada sõpradega. Kuidas seda aga teha? Kui kaamerast on fotod arvutisse laaditud, peaks järgmisena kriitiliselt üle vaatama kõik tehtud fotod - millised alles jätta ja millised mitte. Kõige lihtsamaks võimaluseks on operatsioonisüsteemi Windows XP kasutajatele Windows Picture Viewer, mis kaasneb XPga ja on seal algselt põhiline piltide vaatamise ja vajadusel ka pööramise programm. Lisaks pildi vaatamisele saab selle programmiga esitada pilte slaidiAõuna ning ka printida.

Kes soovib pilte põhjalikumalt redigeerida, peab kasutama spetsiaalset fotode töötlemise tarkvara - näiteks neid, mis on kaameraga kaasas. Trusti ja Canoni digikaameratel on kaasas ArcSofti tarkvara PhotoImpression, HP kaameratega antakse ühes HP Photo & Image. Nende programmidega saab muuta pildi heledust ja tumedust, samuti pildi kontrastsust ja värvigammat. Kuigi tänastel digikaameratel on sisseehitatud silmapuna vähendaja, on hea, kui redigeerimise programm toetab ka silmapuna vähendamist. Liigute lihtsalt hiirekursoriga punaka silma kohale ja teete vajutuse hiirenupule - silmapuna ongi kadunud.

Fotode redigeerimisel on soovitav kasutada kahte erinevat kausta - üks, kus asuvad originaalfotod, ja teine, kuhu salvestate juba redigeeritud fotod. Siis pole karta, et originaalpildid kaotsi lähevad.

Vabavarana pakutavatest pilditöötluse programmidest julgen pakkuda Irfanview-nimelist tarkvara. See on allalaaditav internetiaadressilt www.irfanview.com. Samast saab alla laadida ka eesti keele toe, nii et programmi saab kasutada emakeelsena. Kindlasti soovitan tõmmata omale ka alajaotuse PlugIns, et avardada programmi võimalusi. Peale tavapärase pildiredigeerimise võimaldab antud programm koostada ka slaidiprogrammi, mis vahetab automaatselt ekraanil pilte ning millele saab lisada temaatilise taustamuusika MP3-formaadis.

Samuti saab Irfanview programmiga muuta piltide suurust - see on eriti vajalik siis, kui hiljem on teil vaja pilte veebi üles panna ning lisada pildile ka ääriseid (inglise keeles frame), et anda piltidele juurde omapära.

Nüüd on pildid ettevalmistatud ja käes aeg neid sõprade ja tuttavatega jagada. Kõige lihtsam võimalus digifotode vaatamiseks on pea kõigil digikaameratel sisse ehitatud - selleks tuleb ühendada kaamera kaabli abil teleriga. See on mugavaim viis näidata reisil või ekskursioonil tehtud pilte suuremale seltskonnale samaaegselt. Taustaks saab mängima panna teemakohase muusika ja siis on hea rääkida, kus pilt on tehtud ja mis või kes seal peal just on. Jääb ära mitmekordne seletamine, nagu on tihti tavaks paberfotode näitamisel.

Teine võimalus fotode jagamiseks on saata pildid sõpradele ja tuttavatele e-postiga, aga kuna ühe pildi suurus on tavaliselt 1,5-3 megabaiti, siis üle ühe pildi korraga saata ei saa. Alati võib ka pildid eelnevalt kokku pakkida, et vähendada nende suurust, aga kunagi ei või kindel olla, kas piltide saajal on just vastav lahtipakkimise programm olemas või kas ta seda kasutada oskab.

Kolmas võimalus on salvestada pildid CD-plaadile ja siis jagada plaadid sõpradele-tuttavatele välja. CD-plaadi hind on täna umbes kuus krooni ja ühele plaadile mahub orienteeruvalt 200-250 väga hea resolutsiooniga pilti. Soovitan teha oma arvutis olevatest fotoalbumitest tagavarakoopiad just CD-plaatidele, sest kõik pildid arvuti kõvakettale ei mahu ning turvalisuse ja arhiveerimise seisukohalt on kindlasti tagavara laserplaat kindlam kui kõvaketas. Seoses DVD-plaatide hinna langusega ja koduarvutites DVD-kirjutajate populaarsemaks muutumisega on ideaalseks arhiveerimise kohaks saamas DVD-plaat. Ühele 4,7gigabaidise mahuga DVD-plaadile mahub arhiveerimiseks tuhandeid fotosid.

Neljas võimalus on kasutada ära oma koduleht ja pildid sinna üles riputada - teistele vaatamiseks ja ka allalaadimiseks, kui nad tahavad neid fotosid hiljem paberile välja printida. Kui teil on olemas näiteks e-posti aadress kujul [email protected], siis selle e-posti kontoga kaasneb automaatselt kodulehekülg aadressiga www.hot.ee/kasutajanimi. Maksimaalselt saab hot.ee kontoga kaasnevale kodulehele panna kuni kümme megabaiti infot ehk kui piltide suurust on eelnevalt vähendatud näiteks mõõtudeni 800×600, siis mahub selliseid pilte üles üle 20. Vaja läheb vaid programmi, mille abil pildid lihtsalt ja vaevata üles panna. Operatsioonisüsteemi Windows XP kasutajal on võimalik oma pildid kodulehele üles laadida Web Publishing Wizardi abil.

Hot.ee korral peab teadma, et selle failivahetuskeskkonna ehk FTP server on aadressiga www.hot.ee ja sinna sisselogimisel küsib programm e-posti konto kasutajanime ja parooli. Miinuseks on aga erinevate nn veebilehtede kujunduste puudumine. Ja kindlasti peab kasutaja eelnevalt teadma ka midagi kodulehe koostamisest ehk disainimisest. Seega pole see variant tavakasutajale kõige mugavam.

Internetis ringi vaadates leiab mitmeid teisi mugavalt kasutatavaid programme, mille abil on hea pilte veebilehele üles laadida ja oma kodulehte koostada. Üheks selliseks on programm Jalbum (vt www.datadosen.se ). Mida see programm siis sisaldab ja mida sellega teha saab? Esiteks on tegemist vabavaraga - seda võivad kõik tasuta kasutada. Allalaetava faili suuruseks on 4,2 megabaiti. Lahtipakitult hõlvab programm kõvakettal veidi üle kümne megabaidi.

Kõrvaloleval pildil nr on programmi üldvaade. Seal saab määrata pildikaustad ning pildialbumi kujunduse ning taustavärvid. See programm võimaldab valida lehekülje erinevate lahenduste vahel: panna pildid üles horisontaalselt, vertikaalselt, slaididena, filmina jms moel. Lihtne ja mugav on lisada juurde teksti ja kommentaare, samuti saab faile täiendada selle digikaamera seadetega, millega pilt on tehtud. Enne piltide üles laadimist saate valida ka pildi suurust. Kui on plaanis laadida rohkem pilte, aitab see programm pildi suurust vähendada, et kõik valitud pildid mahuksid veebilehele ära.

Erinevaid kujundusi võimaldavaid pildialbumi näidiseid on Jalbumiga kaasas kümmekond, lisa on võimalik juurde laadida eeltoodud veebiküljelt.

Pildile allkirja andmiseks tuleb valida aken kirjaga Edit (vt kõrvalasuvat pilti).

Lõpuks vajutage piltide laadimiseks oma veebilehel nupule Smart Upload.

Nüüd on pildid kodulehele üles laetud ja ootavad vaatajaid. Et sõpradel oleks kergem teie piltidega kodulehte leida, saatke neile e-kiri näiteks teatega: vaata minu pilte aadressil www.hot.ee/kasutajanimi.

Traditsiooniline fotoalbum paberfotode näol ei kao ilmselt niipea. Lihtsaimaks võimaluseks piltide jagamisel jääb nende printimine fotopaberile. Kui on kavas koju muretseda fotoprinter, siis soovitan vaadata selline mudel, kus värvid oleksid eraldi kassettides. Kui üks värv saab otsa, siis ei pea veel poolikut kassetti ära viskama, tuleb vaid osta asemele tühjaks saanud värvikassett ja nii saate teisi värvikassette veel kasutada, kuni nad tühjaks saavad. Kasutades mitut värvi sisaldavaid värvikassette, tuleb mõnikord ära vahetada ka poolik kassett, kuna üks värv saab lihtsalt enne otsa kui teised kaks. Orienteeruvalt tuleb kodus ühe 10×15 cm mõõdus foto hinnaks viis krooni.

Fotopaberitest olen ise kasutanud põhiliselt HP toodangut. Erineva hinnaga paberid annavad ka erineva kvaliteediga tulemused. Igapäevaseks kasutuseks mõeldud fotopaber on HP-l Everyday ja kunstiliste fotode printimiseks mõeldud paber Premium Plus Photo. Nende vahele jäävad veel mitmed erineva kvaliteediga paberid. Siinjuures võin kindlalt öelda, et mida kallimat paberit kasutada, seda parem on tulemus.

Mind on fotoateljees alati naerma ajanud küsimus, kas soovite läikival või mattpaberil fotosid. Kui küsida täpsustuseks, et mis vahe nendel on, siis vastus on sajaprotsendiliselt üks ja sama - ühed pildid on läikivad ja teised matid ... Eelistan ise printida loodust kujutavad fotod läikivale paberile ja muud fotod poolmatile-poolläikivale, kuid eks paberieelistus ole igaühe enda maitseasi.

Paljud fotopoed prindivad digitaalseid fotosid paberile. Hinnad on pidevalt langenud ja päris korralikud pildid saab kätte juba 1,50 krooni eest. Soovitan alati need pildid, mida soovitakse hiljem paberil näha, välja valida ning ka eelnevalt veidi redigeerida. Puhastage pilt, vähendage vajadusel silmapuna ja lõigake foto sobivasse formaati. Pildid saab viia digilaborisse CD-plaadil, mälupulgal või digikaamera enda mälukaardil. Kellel on kasutada interneti püsiühendus, saab oma pildid üles laadida ka fotoateljee FTP-serverisse - nii saate pildid printimisele saata laua tagant tõusmata. Nii palju peab ennast ikka liigutama, et piltidele ise järele minna.

Autor: Heigo Ensling