Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omapäi akent paigaldades võib eksida
Tavaliselt paigaldavad just eraisikud oma vanemas majas akna vastavalt aknaavale, jälgimata, mida lood näitab. Tulemus võib tunduda ilus vaadata, kuid sellise akna korralikku sulgumist-avanemist on võimatu tagada.
Valesti kiilutud aken töötab küll alguses tõrgeteta, kuid hiljem võib seda olla raske avada, samuti pole välistatud tuule läbipuhumine vuukidest. Vale kinnitamine lõpeb aga tihti raamide deformatsiooniga. Ka aknaümbruse vuugi soojustamine polüuretaanvahuga nõuab eelnevat töökogemust.
Asjaolu, mida ei arvestata tihti ka uuselamute akende paigaldamisel, on akna õige koht seinas. Koha valimisel peaks lähtuma seinakonstruktsiooni soojustusest tingitud isotermide jagunemisest seinas, mitte aga paigalduse mugavusest.
Tänaseni on ka enamikule ehitajaist, eraisikutest rääkimata, paraku tundmatu ka nn europaigaldus, mis lähtub vuukide soojustamisel ja hermetiseerimisel lihtsast ehitusfüüsika põhitõest, et kõik vuugid peavad olema seestpoolt tihedamad kui väljast. Klassikalisele polüuretaanvahuga ühendusvuukide soojustamisele lisandub sisevuugi tihendamine auru- ja termotõkketeibiga Aknalux.
Välisvuuk tihendatakse külgedelt ja ülalt isepaisuva vuugitihendiga, mis hülgab vett, kuid hingab. Veepleki alune vuuk tihendatakse niiskuskindla, kuid hingava vuugiteibiga. Nii tagatakse kuiv ja soe vuuk pikkadeks aastateks.
Autor: Erkki Tepper