Maarja Küla kerkib heategevuse toel

Esmaspäeva hommik on Maarja Külas tööd-tegemist täis. Ehitajad siluvad valmiva maja betoonpõrandat ning võtavad vastu esimese koorma puitelementidest moodulmaja detaile. Vabatahtlikud Erastvere hooldekodust riisuvad sügisesi lehti. Köögitoimkonnas olev Maarja Küla vaimupuudega elanik Mait ja tegevusjuhendaja Huko Laanoja nendivad, et täna tuleb lõunasöögiks kartuleid koorida tavapärasest rohkem.

Uued, veidi üle 200 ruutmeetri suurused majad ehitab ja tarnib puitmajatootja Natural House OÜ (endine Roiu Majatehas) Skandinaavia Lions-klubide kogutud raha eest. Ühe maja ehitusmaksumus on 1,8 miljonit krooni ning koos sisustusega läheb see maksma kuni kaks miljonit krooni. Sellel pühapäeval pannakse mõlemale majale pidulikult nurgakivi. Esimesse majja asub aastavahetusel elama kuus intellektipuudega noort ja nende juhendaja. Teine maja valmib kevadel.

SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheimi kinnitusel näeb kaugem plaan ette ehitada kokku kuus pereelamut, külakeskus ning töökojad, kus puudega noored saaksid tegeleda näiteks puu- ja savitööga ning kangakudumisega.

Mikheimi andmeil on Eesti firmad ja organisatsioonid rahastanud vana elamu remonditöid ning trasside rajamist kokku üle miljoni krooniga. ?Heaks tavaks on kujunenud, et äriühingud käivad kollektiivselt meid igapäevastes töödes abistamas,? räägib Mikheim.

Osa jooksvatest kuludest aitab katta riik. Näiteks ostab sotsiaalministeerium Maarja Külalt teenust, makstes vaimupuudega elaniku kohta 2425 krooni kuus. Praegu elab külas viis puudega noormeest. ?Et paarile inimesele palka saaks maksta, taotlen igas kvartalis hasartmängunõukogult toetusraha,? lisab Mikheim.

ASi Kristiine Kasiino juhatuse esimehe Enno Heinla sõnul said neist Maarja Küla aktiivsed toetajad pärast paari aasta tagust Äripäeva seminari, kus Maarja Küla idee ellukutsuja Jaan Kallas esines halastuse teemal. Kristiine Kasiino on finantseerinud väliköögi valmimist, elektritrassi rajamist, iga-aastaste heategevuskontsertide korraldamist ning käinud kogu kollektiiviga koha peal hädavajalikke suvetöid tegemas. ?Pean heategevust töökollektiivi kujundamisel väga oluliseks,? räägib Heinla. ?Eriti, kui töötaja saab ise anda oma isikliku panuse abivajajate abistamisele.?

Maarja Küla nõukogu esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas ütleb, et kui ta 1998. aastal osales kinnistu ostmisel, oli tal kohe eesmärk rajada sinna vaimupuudega noortele vääriline elupaik. Kallas on veenunud, et tema enda puudega poeg läheb Maarja Külla pärast täisikka jõudmist meeleldi elama.

Kallase sõnul toetavad äriühingud Maarja Küla üha enam, sest nad näevad, et raha läheb õigesse kohta. ?Kusjuures me pole kunagi käinud raha lunimas, vaid abi tullakse meile pakkuma,? lausub Kallas.

Kallase sõnul on Maarja Küla rajamise põhieesmärk kogu aeg olnud ka hoiakute muutmine ? et märgataks abi vajavat inimest. ?Seda rõhutab ka meie slogan ? sild inimeste vahel,? selgitab Kallas. ?Silla ühes otsas on puudega inimesed ja teises otsas terved inimesed.?