• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansa aktsia murdis läbi 126 krooni

    ?Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja ?veitsi investeerimis- ja pensionifondide juhid paigutavad raha Hansapanga aktsiasse,? ütles eile Austria panga Erste Bank Varssavis asuv analüütik Grzegorz Zawada. Analüütik rääkis, et osales kahe nädala eest Austrias Erste Banki korraldatud investorite konverentsil, kus esines ka Hansapanga investorsuhete juht Mart Tõevere. Zawada sõnul oli seal väga-väga palju Hansapanga aktsiast huvitatud investoreid.
    Ka Suprema vanemanalüütik Triin Palge kinnitas, et Hansapanga aktsia ostjad on viimasel ajal olnud välismaised investorid. ?Tundub, et Hansapanga võlakirjaemissiooni tutvustamine Euroopas on pangast huvitatute ringi laiendanud ? võlakirjaemissioon märgiti koguni neljakordselt üle,? ütles Palge. Oktoobri alguses emiteeris Hansapank ligi 12 miljardi krooni ulatuses viieaastaseid võlakirju, et olla agressiivne laenupakkuja Balti riikide turul. Hansapanga võlakirjaemissioon oli seni suurim Euroopa Liidu uute liikmesriikide finantsasutuste seas. Kvest panga ost Venemaal Palge sõnul aktsia tõusu väga ei mõjutanud ? ostetud pank on väga väike. Kesk- ja Ida-Euroopa regioon on praegu üldse investorite huviorbiidis.
    Zawada sõnul on Hansapank jätkuvalt Kesk- ja Ida-Euroopa pangandussektori kõige põnevam aktsia, sest talt on oodata suurt kasumi kasvu. ?Mulli aktsia hinnas ma veel ei näe, kuid mõningast korrektsiooni on lähiajal oodata, sest optimism raugeb,? märkis ta. Aktsiat müüa Zawada ei soovita, sest fundamentaalnäitajad on väga tugevad. Ta soovitab aktsiat hoida ja tema hinnasiht on hetkel 7,5 eurot (117,3 krooni). Hinnasihti kavatseb analüütik tõsta.
    ?Hansapanga aktsias hakkab mull natuke tekkima küll, kui hind jätkuvalt rekordeid püstitab,? oli Palge veidi mures. Suprema soovitab aktsiat hoida ja hinnasiht on 7,2 eurot ehk 113 krooni. Aktsia hetkehinna ja hinnasihi erinevuse põhjal tuleks reeglite järgi tema sõnul soovitus alandada ?vähenda? peale, aga aktsia hind teeb aina uusi rekordeid. ?Hansapank on lihtsalt kõige parem aktsia Balti riikides,? tunnistas Palge ning lisas, et mõningane korrektsioon pole välistatud, kui analüütikud ?müü?-soovituse annavad.
    Regiooni kõige atraktiivsemaks aktsiaks peab Hansapanka ka Läti Parex Banka analüütik Arnis Celmins. ?Hetke tasemele võiks Hansapanga hind nüüd paigale jääda,? märkis Läti analüütik, kes soovitab aktsiat samuti hoida ja hinnasiht on 8 eurot.
    Alates selle aasta algusest on Hansapanga aktsia kallinenud enam kui poole võrra. Eelmisel aastal kokku tõusis väärtpaber veidi enam kui kolmandiku võrra.
    Oktoobri alguses külastas Eestis Hansapanka, Eesti Telekomi ja Normat Hollandi suurima panga ING analüütik David Nangle. Temaga oli kaasas ka USA GE Capitali arenevate turgude ekspert Brent Jones, kes plaanis rohkema USA investorite raha Eesti turule paigutamist. Hetkel kuulub GE Investment Groupile ligi 280 000 Hansapanga aktsiat.
    ING on seni oma prognoosidega Hansapanga aktsia trendi loonud. Hansapanga aktsia on aasta algusest tõusnud ja langenud vastavalt sellele, kas ING on soovitanud osta või müüa. Hollandi suurim investeerimispank ING, kes saadab oma analüüse enam kui 200 arenevate turgude investeerimisfondile üle kogu maailma, soovitab hetkel Hansapanga aktsiat hoida. Hinnasiht on 7,2 eurot. Kui ING prognoos läheb täide, teenib Hansapank tänavu 2,6 miljardi krooni suuruse puhaskasumi.
    2003. aastal teenis pank 2,05 miljardi krooni suuruse puhastulu. 2005. aastaks ootab ING 3,04 ja 2006. aastaks 3,5 miljardit krooni puhastulu.
    Hansapanga otsus loobuda senisest väga konservatiivsest laenupoliitikast on aidanud pangal turuosa tagasi võita.
    Kui möödunud aasta lõpuks oli Hansapanga laenude turuosa kukkunud 50 protsendini võrreldes aasta varasema 52ga, siis tänavu esimese poole aastaga võitis pank tagasi pool protsenti turust. Rahas väljendatuna on see ligi 400 miljonit krooni. See on peaaegu sama palju kui terve Krediidipanga laenumaht.
    Samal ajal parandas pank paar nädalat tagasi oma seisu, kui võttis rahvusvaheliselt rahaturult 5 aastaks ligi 12 miljardit krooni laenu.
    ?Meie passiva struktuur on läinud pikemaajaliseks,? kommenteeris võlakirjade vastu saabunud laenuraha Hansapanga finantsjuht Kristina Siimar. Tema sõnul pole võlakirjaemissioon laenude väljastamises midagi muutnud. Samuti pole tema sõnul muutunud oluliselt Hansapanga turupositsioonid.
    Numbrid näitavad, et Hansapank on viimased pool aastat arenenud turust kiiremini. Kui möödunud aastal oli Nordea kõva tegija, siis tänavu võib seda öelda Hansapanga kohta. Esimese poolaasta jooksul kasvas Hansapanga laenuportfell 18%. Konkurentidel samal ajal vaid 14?15%.
    Hansapank suurendab agressiivsust iga päevaga. Mõned nädalad tagasi langetas pank noorte perede kodulaenu omafinantseeringu määra 10% peale. Vahetult pärast seda algas nn XS-laenude kampaania, millega lubatakse laene parima hinnaga.
    Keskpanga asepresident Andres Sutt ütles Hansapanga 10% omafinantseeringut kommenteerides, et keskpank on pikka aega laenuturgu jälginud ja praegu midagi ohtlikku näha pole.
    Laenu ja tagatise suhe on tema sõnul keskmiselt üle 70%, mis on Euroopa kontekstis väga hea näitaja.
    Büroomaailma tegevdirektori Jüri Rossi 20 000 Hansapanga aktsia väärtus kasvas päevaga kokku 44 000 krooni võrra.
    ?Aktsia tõus teeb ainult heameelt,? märkis omanik. Ta lisas, et ega see aktsia ainult tõuse, küll ta langema ka hakkab. ?Ma pole sihti kindlaks määranud, mis tasemelt aktsiad maha müün,? ütles Ross. Ta lisas, et kui tuleb uus ja huvitav äriidee, müüb ta aktsiad maha ja kasutab saadavat raha uue firma käivitamisel.
    Ross märkis, et on Hansapanga aktsiad soetanud mitmes osas ja keskmiseks hinnaks tuleb umbes 200 krooni aktsia kohta. Aktsiad on tal ostetud enne fondiemissiooni, seega oleks hetke seisu järgi arvestatuna aktsiad ostetud keskmiselt 50 krooni eest. Seega on Ross alates aktsiate ostmisest praeguseks 1,5 miljoni krooniga kasumis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiaturud alustasid nädalat reipa tõusuga
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
USA suuremad aktsiaindeksid kerkisid nädala esimesel börsipäeval reipalt: S&P 500 tõusis 1,86%, Dow Jones 1,98% ja Nasdaqi liitindeks 1,59%.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.