• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötukassa kaalub maksemäära alandamist

    Seni kehtivate määrade kohaselt maksab töötaja oma palgast töötukassase 1% ja tööandja 0,5%. Uuteks määradeks soovib tööandjate keskliit tööandjale 0,3% ja töövõtjale 0,7%.
    Seda ettepanekut on toetanud ka Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Põhjuseks, miks soovitakse määrasid langetada, on maksete laekumine, mida tuleb märgatavalt rohkem, kui on väljamakseid. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on määrade teemat ikka ja jälle tõstatatud. ?Selle üle on palju arutatud, kui suur see varu peaks olema. Otsitud on erinevaid variante ka maailma praktikast, kuid tänini pole lahendust leitud,? sõnas Paavel.
    Hetkel on töötukassa reservfondis töötajatelt laekunud makseid 810 miljonit krooni ja tööandjate käest 350 miljonit. Käesoleva aasta üheksa kuuga laekus töötajatelt 304 miljonit krooni ja tööandjatelt 164 miljonit. Sel aastal on tehtud väljamakseid 190,4 miljoni eest. Koondamishüvitisi on makstud 27,2 miljonit krooni. Maksejõuetuse hüvitisi 30 miljonit krooni.
    Paaveli sõnul on töötukassa ülesanne tagada, et süsteem toimiks ja suudaks üle elada ka suure majanduslanguse. Tema hinnangul on praegu reservis nii palju raha, et sellega suudaks üle elada kolm aastat, ilma et peaks maksemäärasid tõstma.
    Töötukassa nõukogu esimees Marko Pomerants ei soovinud enne nõukogu koosolekut oma arvamust maksemäärade kohta välja öelda. Küll on ta nädal tagasi Äripäevale öelnud, et ei näe põhjust töötukassa määrasid muuta.
    Kui töötukassa nõukogu otsustab täna kindlustusmakset vähendada, teeb ta valitsusele sellekohase ettepaneku. Sel juhul väheneb praegu kokku 1,5protsendiline makse tuleva aasta 1. jaanuaril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.