Uute äripindade järele on suur nõudmine

Vaidlus selle üle, kas kesklinn vajab sedavõrd palju uusi ning modernseid ehitisi, tekitab vaieldamatult ka edaspidi erinevaid hoiakuid nii arhitektide, muinsuskaitse kui ka linnavõimude ning -rahva seas. Loomulikult võib alati ette heita linnapildi liigset moderniseerimist ning mõningate arhitektuursete ja ehituslike näidete kaotamist kesklinna pildist.

1998. aastal oli Tallinna büroohoonete arhitektuurseks tunglakandjaks Pärnu maanteele kerkinud Kawe Plaza (arhitekt Henno Sillaste). Pikk ja kitsas ärihoone on paigutatud elegantselt ning voolujooneliselt Vabaduse väljaku äärde ning Eestis hoone rajamise ajal veel haruldane klaasfassaad peegeldab ümbritsevat linnapilti.

Tänaseks on klaasfassaadid muutunud tänavapildis igapäevaseks ning valdaval osal uutest büroohoonetest ja kortermajadest kasutatakse klaasi juba täisfassaadina.

Selliseid kujunduslikke nõkse on kasutatud ka vanemate hoonete värskendamisel. Näitena saab siinkohal tuua Estonia puiesteel asuva Meloni büroo- ja kaubanduskeskuse.

Tallinna ärikeskme tuiksoonele, uue ja vana Tartu maantee ning Laikmaa tänava vahele OÜ Alver & Trummal arhitektide projekti järgi rajatud City Plaza ning valmiv Rävala Neli ärihoone moodustavad piirkonnas ühtse terviku.

Loomulikult on uutes büroohoonetes üürihind keskmisest veidi kõrgem, kuid suur osa selliste äripindade sihtgrupist on pigem valmis saadava väärtuse eest tasuma kõrgemat hinda kui rahulduma pinnaga kesklinna vanemates ning osaliselt amortiseerinud hoonetes.

Peamiste eelistena saab välja tuua uute hoonete pakutava turvalisema õhkkonna, kompaktsed hoonesisesed teenused, mugavamad olmetingimused, süstematiseeritud ning odavama kuluarvestuse ning üldisest kõrgema tehnilise taseme. Sageli peetakse oluliseks ka emotsionaalseid väärtusi, nagu vaade ning maitsekas ja moodne sisekujundus, oluline on ka kohvikute, restoranide ja spordisaalide paiknemine hoones.

Seega eeldab enesekindel, maksejõuline ning turvaline rentnik üürileandjalt võimalikult kompaktseid ning mitmekülgseid lahendusi. Edutegurina on määrav ka parkimisvõimaluse olemasolu.

Tingimuste osas pakutakse maksimaalset paindlikkust tavaliselt üürnikele, kes soovivad suuremat pinda ning võimalikult pikaks perioodiks (kuni 10aastased üürilepingud). Lõplikud üürilepingu tingimused kujunevad aga iga üürniku puhul erinevalt, sest lähtutakse pinna rentija individuaalsetest vajadustest ning nõudmistest.

Hetkel ei ole uute büroopindade lisandumine vanematele määravat mõju veel avaldanud, ent juba on tekkinud märgatav hinnavahe. Täheldada võib ka mitmete väljastpoolt Eestit saabunud ettevõtete suhteliselt suurt huvi siinsete uute büroopindade vastu. Tegu ei ole kindlasti vähem hinnatundlike klientidega ning seega ei maksa neid alahinnata ka läbirääkimistel või tingimuste määramisel.

Uute hoonete lisandumine loob uued alused nii linnapildile kui ka kogu büroohoonete turusektori väljavaadetele. Kindlasti on värske ilme ja nüüdisaegsete tingimustega hooned tervitatav nähtus, mida kinnitab ka jätkuvalt suur nõudlus nende järele. Teisalt jääb ka vanemate büroopindade puhul nõudlus vastavas sihtgrupis püsima.

Viimase aja trendina on märgata suurenenud huvi nn büroohotellide vastu, mille pakkumine hetkel Eestis põhimõtteliselt puudub, ometi on see mujal maailmas kujunenud soositud lahenduseks. Loodetavasti tekib järgmisest aastast ka Tallinnas võimalus üürida lühikese ajaks bürood, mis pakub kõiki teenuseid, administratiivsetest lahendustest tervikliku kontorisisustuseni. Teenus on suunatud eelkõige äsja alustanud firmadele, kes esialgu ei vaja iga päev kontorit, kuid kes siiski soovivad kasutada selle pakutavaid hüvesid.

Autor: Vivika Simmo