• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrged naftahinnad võivad ka kasu tuua

    Ülipikas perspektiivis ei ole sugugi selge, kas kõrged naftahinnad oma maailmale tervikuna kahjulikud. Kui kõrged naftahinnad oleksid maksude tulemus, mis jaotataks pärast kogumist taas laiali naftakasutajate vahel, oleksid nad selgelt head.
    Kesksuvel ületasid maailma naftahinnad 40 dollarit barrelist ja on sestsaadik kerkinud üle 50 dollari barrelist. Tänased naftahinnad on siiski vaid kahe kolmandiku tasemel tipptasemest, milleni nad tõusid 1979. aasta Iraani revolutsiooni ajal ning üldiselt oodatakse naftahindade püsimajäämist umbes 45 dollaril barrelist.
    Praegused kõrged naftahinnad on teinud analüütikute majanduskasvuprognoosid ettevaatlikuks. USA majandusanalüütik Allen Sinai kinnitab, et naftahinnad jäävad kõrgeks ning see aeglustab majanduskasvu ja võib viia inflatsiooni tõusuni. Sinai hinnangul on kõrgemad naftahinnad suurim risk alates börsimulli lõhkemisest 2000.?2001. aastal. Seda arvamust jagavad paljud. Kui nafta hind püsib 40 dollaril barrelist, ei avalda see praktiliselt mingit mõju lühiajalisele maailma SKP kasvule. Kuid kui nafta hind jääb 60 dollari juurde barrelist, võib arvata, et kõik SKP kasvuprognoosid vähenevad 1% võrra aastas.
    Kõrged naftahinnad ähvardavad aeglustada ka pikemaajalist tootlikkuse kasvu. Kui naftahinnad on kõrged ja seejuures ebapüsivad, investeerivad firmad vähem tootlikkuse kasvatamisse ja rohkem paindlikku energiakasutusse.
    Kui nafta hind on 40 dollarit barrelist, võime arvestada, et naftahinnad vähendavad maailma pikaajalist võimalikku majanduskasvu 0,1% aastas. Kui barrel maksab 60 dollarit, võib oodata, et maailma pikaajaline võimalik kasv aeglustub umbes 0,3% aastas. Enamike maailmamajandust tabavate ?okkide puhul võib oodata, et keskpangad astuvad samme nende mõju vähendamiseks. Kui investeerijad muutuvad ettevaatlikuks, eeldame, et Föderaalreserv (USA keskpank), Euroopa Keskpank ja teised keskpangad langetavad intressimäärasid, et investeerimist ergutada. Kui tarbijad kukuvad prassima, ootame omakorda, et keskpangad tõstavad intressimäärasid, et jahutada ehituskulusid ning vabastada ressursid, mis on vajalikud inflatsiooni takistamiseks.
    Kuid nafta hinna kerkimisel see loogika ei tööta. Kuigi kõrged naftahinnad näivad äritegevusele peale pandud maksuna, mis vähendab üldist nõudlust, siis nad samal ajal ka suurendavad inflatsiooni. Vähenenud nõudlusele reageerivad keskpangad intressimäärade langetamisega ja kõrgemale inflatsiooniprognoosile intressimäärade tõstmisega. Et aga kõrged naftahinnad ühtaegu langetavad nõudlust ja suurendavad inflatsiooni, ei tee keskpangad suurt midagi. Seega mõjutavad naftahinnad majandust, ilma et keskpangad püüaksid sekkuda.
    Enamikus maksudes peitub lisakoormus ? kulu on suurem kui saadud tulu, sest võimalike maksumaksjate hordid püüavad maksudest kõrvale hiilida. Naftamaks sellist lisakulu kaasa ei too, vaid annab hoopis lisatulu. Energiasäästlikumale transpordile üleminek vähendab ummikuid. Katsed energia kokkuhoiu abil kulusid kärpida vähendavad reostust. Kui nafta aseainete hind tõuseb, soodustab see alternatiivsete energiatehnoloogiate arenguks vajalikke uuringuid ? ja nende uuringutega on hädasti tarvis tegeleda, kui me tahame lahendada globaalse kliimamuutuse probleemi.
    Hästi läbimõeldud maks naftale vähendaks ka nõudlust. Ja see kahandaks omakorda võimalust, et naftavarude kontrollijad saavad ettenägematuid hiigelkasumeid.
    © Project Syndicate
    Autor: Bradford DeLong
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.