Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik seisab vastu raudtee börsiplaanile

    ?Plaanide kohaselt peaks Eesti Raudtee börsil olema tuleva aasta jaanipäevaks ning temast saaks Tallinna börsi suuruselt kolmas börsifirma,? ütles ASi Eesti Raudtee nõukogu liige Jüri Käo eile. Ka ameeriklastest partnerid suhtuvad Käo sõnul börsile minemisse väga positiivselt. ?BRSi osanikud on kõik börsile minemise poolt, sest nõnda muutub ettevõte läbipaistvamaks ja ka raha on võimalik soodsamalt laenata,? märkis Käo. Ta tunnistas, et börsilemineku osas tuleb veel teise aktsionäri ehk riigiga kokkuleppele jõuda. ?Riigiga läbirääkimised käivad,? ütles Käo.
    Eesti Raudtees riiki esindav reformierakondlasest majandusminister Andrus Ansip on aga Eesti Raudtee börsilemineku vastu. ?Kõigepealt tuleb erastajatel investeerimiskohustus täita ja siis võib rääkida uuest omanikeringist,? märkis Ansip.
    ?Emotsionaalselt olen ma Eesti Raudtee börsile viimise vastu,? ütles Ansip. Tema sõnul on erastamislepingu järgi riigil Eesti Raudtee puhul kindlad partnerid olemas. ?Pean riigi seisukohast mõistlikumaks suhelda konkreetsete partneritega, selle asemel et hakata börsil aktsionäridega suhtlema,? nentis Ansip. ?Erastamislepingu järgi on erastajatel suur investeerimiskohustus ja riik peab olema absoluutselt veendunud, et see kohustus ei haju.? Ansip ei pidanud riigi osaluse vähendamist Eesti Raudtees põhjendatuks.
    Endine majandusminister Meelis Atonen ütles, et börsile mineku teemal oli juttu sellest, et riik võiks oma osaluse maha müüa. ?Sel juhul kaotaks riik igasuguse kontrolli Eesti Raudtee üle,? ütles Atonen, kelle sõnul oleks börsile minekul BRSil võimalus erastamisel võetud kohustusi ignoreerida. ?Kui tuleb aktsionäre juurde, siis BRSi kohustused hajuvad,? kinnitas ta.
    Oma 34protsendilise osalusega saab riik Atoneni sõnul takistada firma minekut börsile.
    2006. aastaks peab BRS olema Eesti Raudteesse investeerinud 2,566 miljardit krooni, ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht. 30. juuni seisuga oli firma Eesti Raudteesse paigutanud 1,9 miljardit krooni.
    Eesti Raudtee börsile minekut nõustab investeerimispank Suprema, mis soovitas kevadel koostatud analüüsis Eesti riigil kompanii börsile viia. ?Eesti Raudtee on väga atraktiivne ettevõte ning võiks praegust ülisoodsat turusituatsiooni arvestades börsile minna,? seisis analüüsis. Eesti Raudtee turuväärtuseks hindas Suprema ligikaudu 5 miljardit krooni. 2003. aasta aruande põhjal oli Eesti Raudteel 30 miljonit lihtaktsiat. Suprema turuväärtuse põhjal tuleks ühe aktsia hinnaks 167 krooni.
    Eesti Raudtee noteerimine börsil elavdaks kauplemist aktsiaturul ja aitaks laiendada firma tegevust.
    Tallinna börsile lisandus viimati Eesti Telekom 1999. aasta algul, uue ettevõtte aktsiate noteerimine kuluks aktsiaturule marjaks ära. Kui varem keeldusid firmad börsile tulemast aktsiaturu madalseisu tõttu, siis praegu on puudu pigem ettevõtetest, kuhu raha paigutada.
    Eesti Raudteele avab börsil noteerimine võimaluse odavalt kapitali kaasata, et viia ellu laienemisplaane ja muuta bilanssi tugevamaks. Eesti Raudtee finantseerib oma tegevust poole ulatuses omakapitalist ja teise poole moodustab laenuraha. Võlakoormuse vähendamiseks saab Eesti Raudtee börsifirmana hõlpsasti emiteerida aktsiaid.
    Eesti Raudtee efektiivsus on viimastel aastatel suurenenud. Omakapitali tootlus ulatub 30 protsendini. Eesti Raudtee 2003. aasta kasum oli 347 miljonit krooni ja omakapital ulatus 1,16 miljardi kroonini. Firma maksis 2003. aasta eest 96,2 miljonit krooni dividende, mis jäi varasema aasta tasemele. Arvatavasti järgnevatel aastatel dividenditootlus oluliselt ei suurene, kuna firma kasutab raha investeeringuteks ja võlgade tagasimaksmiseks.
    Eesti Raudteesse investeerimisel on suur poliitiline risk. Kõik, mis Eesti Raudteega seondub, on poliitiline ettevõtmine, ja seal seega ka riskid suuremad.
    Suprema pakutavat turuväärtust 5 miljardit krooni pean liiga kalliks. Ka 167 krooni aktsia kohta on üsna krõbe hind ja hetkel sellelt tasemelt aktsiat ei ostaks. Kui keegi mulle selle hinna aga väga hästi ära põhjendaks, siis võiks isegi mõelda.
    Raudtee börsile viimine on loomulik samm. Ka meie tahtsime kunagi Raudtee Erastamise Rahva ASiga sama teha. Eesti Raudtee börsile minek oleks Tallinna börsile väga hea uudis.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Kui “info ei liigu” ehk miks õppida juhina arenemiseks kommunikatsiooni
“Info ei liigu!” Kõik juhid on seda etteheidet kuulnud, see kõlab refräänina igas organisatsioonis. Juhina oli selle kuulmine frustreeriv, kommunikatsiooniteadlasena pakub see samas ka natuke nalja. Mis asi on info? Nähtavasti see, mis kunagi piisavalt ei liigu.
“Info ei liigu!” Kõik juhid on seda etteheidet kuulnud, see kõlab refräänina igas organisatsioonis. Juhina oli selle kuulmine frustreeriv, kommunikatsiooniteadlasena pakub see samas ka natuke nalja. Mis asi on info? Nähtavasti see, mis kunagi piisavalt ei liigu.