• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad tahavad Iraagis lepinguid saada

    ?Lähen puidulepingut sõlmima,? ütles vahendusega tegeleva OÜ Aumandia juht Revo Raudjärv. ?Puidu hind on seoses sõjaga kasvanud.?
    Eesti firmasid kutsus messil osalema Raudjärve rootslasest äripartner, kes ajab araablastega äri juba üle kümne aasta. ?Araabiamaailmas on oluline usk ja kui minu äripartner ütleb, et ta on minu sõber, siis aetakse minuga ka äri,? selgitas Raudjärv kultuuride erinevust ja Rootsi vahendajale pandud lootusi.
    Koos Raudjärvega kavatseb 21.?24. novembrini toimuval tööstusmessil lepinguid hankida praeguse seisuga kuus siinset ettevõtet. Eesti boksi mahub kümme firmat, kes tegutsevad paberi-, metalli- ja klaasitootmise, santehnika ning insenerivaldkonnas. Pakkumisi võivad saada ka viil- ja kaarhallide tegijad.
    Praeguste plaanide kohaselt rajatakse Araabia Ühendemiraatidesse 30 tootmishoonet, mis hakkavad ülesehitustöid varustama. Sealsed töömahud Eesti ettevõtteile üle jõu ei käi, mastaapsemad ehituslepingud sõlmitakse hiljem otse Iraagis.
    Eesti ettevõtjad leppisid kokku, et konkurentsieelise saamiseks nad oma nimesid enne messi algust ei avalikusta. Kindla jah-sõna Araabia Ühendemiraatidesse minekuks on andnud firmad, kes toodavad pakkepaberit ning metallkonstruktsioone, rääkis Raudjärv. ?Insenere meil veel ei ole,? lisas Raudjärv.
    Metalliga kaupleva Levadia ASi arendusdirektor Veiko Estam ütles, et Eesti ettevõtted võivad Iraagis pakkuda konkurentsi tööjõu hinnaga. ?Ma ei usu, et keegi otsib sinna rauda, seda on ümberkaudseteski riikides piisavalt,? rääkis Estam, ?mis puudutab aga ehitust, siis siit saaks lääneriikidega võrreldes odavamat tööjõudu.?
    Põhitegevusena klaaspakette valmistava ASi Klaasmerk juht Ain Kirmann avaldas arvamust, et Iraak on töövõtuks kaugel isegi siis, kui seal hästi teeniks. ?Ma ei tea, kas üldse on Eestis selliseid firmasid, kes suudaksid ja tahaksid sinna minna,? lausus Kirmann. Ettevõte peab olema piisavalt suur ja samas ka universaalne.
    Projekteerimisfirma K&H AS juht Ilmar Kokk ütles, et Iraaki minek sõltub tingimustest ja kui kiiresti on vaja tööle hakata. Praegu liigub info kuulujuttude tasemel, konkreetseid pakkumisi pole K&H saanud. ?Tundub ka, et välismaalasi Iraagis veel näha ei taheta,? viitas Kokk äsja hukkunud Eesti kaitseväelasele ning sõlmimata rahumeelsetele poliitilistele kokkulepetele.
    Araablased otsivad Iraagi ülesehitajaid esimest korda.
    Iraaki peetakse lähima paarikümne aasta olulisimaks ehitustandriks, tööde kogumaksumust on hinnatud 500 miljardile dollarile.
    Olulisima summa sellest saavad USA suurkorporatsioonid. USA on teatanud, et allhankijate seas on eelistatud nende riikide ettevõtted, kes on oma sõdurid Iraaki saatnud, sh siis ka Eesti.
    Välisministeerium kommenteeris, et senini pole Eesti ettevõtjad Iraagi ülesehitamiseks lepinguid sõlminud.
    USA on koos liitlastega lubanud ülesehitustöid toetada 14 miljardi dollariga. Aastatel 2003?2004 toetab Eesti riik Iraaki 2,5 miljoni krooniga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Suur ülevaade: analüütikud näitavad rohelist ja punast tuld just neile Balti börsi aktsiatele
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.