Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomes on mõistlik arvestus FIE tööreiside üle
Ettevõtlustulust mahaarvatavate kulude süsteem on Soome füüsilisest isikust ettevõtjatel põhimõtteliselt sama mis meil. Soomes ei saa aga FIE kuludesse kanda abikaasale ja alla 14aastasele lapsele makstud palka.
See-eest on mõistlikult reguleeritud FIE tööreiside kulude arvestus: kõike, kaasa arvatud toitu, arvestatakse tegelike kulude järgi. Selleks peab ettevõtjal olema sõidupäevik.
Sõidukompensatsioon suureneb näiteks siis, kui auto järel on vaja vedada järelkäru, st suureneb nii bensiinikulu kui ka auto amortisatsioon. Päevaraha arvestatakse, kui sihtkoht on püsivast töökohast kaugemal kui 15 km. Tuludeklaratsiooni täitmise juhendis on lausa kirjas, et sõit ettevõtja kodust tulu teenimise kohta on ettevõtluse kulu. Selline mõte on mõnedele meie maksuametnikele ikka veel võõras.
Ettevõtluse tuludest saab maha arvata 50% esinduskuludest. Soomes on ka FIEdele ette nähtud töötuskindlustus, mille maksed saab kanda ettevõtluse kuludesse. Samuti saab kuludesse kanda õnnetusjuhtumi kindlustuse ja nii kohustusliku kui ka vabatahtliku pensionikindlustuse maksed. Ettevõtja võib teatud tingimustel moodustada vara taastamise ja töötasureservid, mille saab tulust maha arvata. Põllumehed saavad moodustada kompensatsioonireservi kuni 40% ulatuses aasta puhastulust, kuid mitte üle 210 600 krooni.
Soome viis FIEsid maksustada ei soosi ettevõtlikkust. FIEde arv Soomes väheneb 80ndate lõpust pidevalt ja valitsus on kurtnud, et rahva ettevõtlikkus kahaneb.
Ettevõtluse maksustatav (puhas)tulu koosneb Soomes kapitalitulust ja teenistusest. Kapitalitulu arvutatakse ettevõtluse eelmise aasta netovarade mõistliku tootluse järgi. Mõistlikuks peetakse alates 2004. aastast 20% aastas (varem 18%), aga ettevõtja võib taotleda tootluse vähendamist 10 protsendile. Maksuamet soovitab seda teha siis, kui ettevõtja teenistus jääb alla 327 600 krooni, sest teenistus on selle piirini maksustatud kergemalt kui kapitalitulu.
Tööandjad lisavad netovaradele veel 30% eelmisel aastal makstud palkadest. Puhastulust lahutatakse arvutatud kapitalitootlus ja saadakse teenistus. Kapitalitulu maksumäär on 29%. Teenistuse osa tulust maksustatakse riikliku tulumaksu astmelise skeemi järgi ja kohaliku tulumaksuga. Riikliku tulumaksu astmestik ulatub 13%st 36%ni, kohalik tulumaks 15,5st 20 protsendini. Riiklikul tulumaksul on maksuvaba miinimum 180 960 krooni aastas. Ettevõtja teenistusest makstakse ka 1,5% tervisekindlustusmaksu. Soomes on varandusmaks: ettevõtja isikliku varandusmaksu arvutamisel lisatakse ettevõtlusvälisele varale 30% ettevõtluse netovaradest. Varandusmaksu tuleb maksta, kui vara väärtus on pärast võlgade mahaarvamist suurem kui 2 886 000 krooni.
Käibemaksukohustuse piir on Soomes 132 600 krooni. Aga kui ettevõtja ennast kohe käibemaksukohustuslaseks ei registreeri ja käive aruandeaastal alampiiri ületab, tuleb maksta käibemaksu tagantjärgi kogu aasta eest koos viivistega. See tundub eestlasele ajuvabadusena. Meil muututakse käibemaksukohustuslaseks siis, kui käive aasta algusest lugedes ületab 250 000 krooni ja enne kohuslaseks muutumist tekkinud käibelt käibemaksu ei nõuta, rääkimata viivistest.
Esmatootjad ja kunstnikud võivad oma toodangut võtta omatarbesse käibemaksuvabalt 13 260 krooni eest aastas. Kunstiinimestele esinemiste eest makstud tasud ja oma loomingu kasutusõiguse müük ei tekita maksustatavat käivet. Alates 2004. aastast kehtestati väikese käibega ettevõtjatele käibemaksukergendus. Neile maksukohustuslastele, kelle aastane käive jääb alla 132 600 krooni, tagastatakse kogu aasta makstud käibemaks. 132 600 ja 332 000 krooni vahemikku jääv käive annab õiguse väiksemale maksukergendusele.