Ka kilplaslik mõtlemine sobib äriideeks

Kus asub Eesti suvepealinn? Pole kahtlust, et pakute Pärnut. Kuid kas teate, et lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kuulsaks kirjutatud kilplased, kes elasid Kilplas, kaugel Uppakallo Kalkunimaal, on saanud endale käegakatsutava kodu.

Kilplala ? selliseks on Kilpla nimekuju tema loojate tahtel muutunud ? asub Järvamaal Kareda vallas Müüsleris, täpsemalt Müüsleri iidses mõisapargis. Idee selleks saadi juba mitu aastat enne seda, kui Sampo Pangal tekkis mõte nood nadi mõtlemisega vennikesed oma rahamasina reklaami sisse torgata.

Selleks, et Kilplalasse pääseda, tuleb läbida väike suletav jalgvärav, mis on ehitatud suure lahtise hoovivärava külge, kust sõida kas või hobusega hooga läbi. ?Lisaks hakkab jalgvärav suure tabalukuga kinni käima, võtme seome aga nööriga väravaposti külge,? seletas Kareda külaraamatukogu juhataja Helena Siiroja. Nii näeb värav tema ütlust mööda kõige kilplaslikum välja.

Miks aga Kilplala ning miks just Müüslerisse? Kohavaliku selgitus on lihtne: kes Lauluisa pärandiga lähemalt tutvunud, teab, et Kreutzwaldi järgi elasid kilplased Järvamaal Peetri kihelkonnas Uppakallo külas. Ubakalu ? nii oli selle küla nimetus ? liideti 1840. aastal Koigi mõisaga. Toonases kihelkonnas asubki praegune Kareda vald koos Müüsleri külaga.

Kilplala nimi oma lala-lõpuga tundus teemapargi rajajatele lihtsalt naljakam kui Kilpla. ?Rõhume Kilplalat rajades absurdihuumorile,? märkis Siiroja.

Mürgel vanas mõisapargis läks lahti pea kaks aastat tagasi. ?Mu abikaasa Karl on Müüsleri külavanem. Kord ta märkis, et mina kui oskaja inimene võiks korrastustööde korraldamiseks ja mänguväljakute rajamiseks mõne rahataotluse kirjutada,? meenutas Siiroja.

Ta selgitas, et kuna praegu tahab iga küla midagi rajada, peab kavand teiste omasuguste seast hindajatele silma torkama. ?Siis mulle meenuski: kilplased! Ja hakkaski mõtteid tulema, ühel ööl istusin koguni hommikuni üleval, et kõiki ideid paberile panna.?

Esimene rahataotlus õnnestus: kohaliku omaalgatuse programmist eraldati Müüsleri külaseltsingule üle 10 000 krooni vana mõisapargi rekonstrueerimiseks. Paari aastaga on Siiroja kirjutanud erinevatele fondidele üle kümne projekti, küll külaseltsingu, raamatukogu ja valla nimel. Enamasti õnnestunult.

?Teemapargi põhitoetajaks ja -tegijaks on ennekõike ikkagi kohalik rahvas, peamiselt Müüsleri külaselts,? kinnitas ta. ?Kaasrahastaja kõigis senistes projektides on olnud ka Kareda vallavalitsus.?

Tänavu tutvustati ettevõtmist juba Tallinnas turismimessilgi, kus olid saadaval Kilplala voldikud. ?Huvi oli tohutu, voldikuid tuli juurdegi saata,? räägib Siiroja. ?Sealsamas messil käisid külastajad meile ka ideid pakkumas, mida Kilplalas veel teha võiks.?

Kasu julgusest ei ole jäänud tulemata, pärast messi võttis külaseltsiga ühendust kooliekskursioone korraldav osaühing Cornet Grupp. Kevadel võõrustaski Kilplala kahe nädala jooksul 12 turismigruppi, kelle hulgas oli ka täiskasvanuid. ?Teenisime külaseltsile üle 18 000 krooni ? see on nüüd meie algkapital, omaosalus järgmistes projektides,? sõnas Siiroja.

Juba teinegi turismifirma tunneb Müüsleris tegutsevate kilplaste tegemiste vastu huvi. ?Meid on märgatud, oleme Eesti turismikaardil!? lausus Siiroja rõõmuga.

Kui seni olid Kilplala tegemised suuresti tema ning valla kultuuritöötaja Ave Taali vedada, siis põhitöö kõrvalt seda Siiroja ütlust mööda enam teha ei jõua.

?Kilplala kasvab, on tarvis, et väikeettevõtted või FIEd võtaks asja enda õlule, alustades toitlustamisest, majutamisest, ekskursioonide korraldamisest. Aga selles kogu Kilplala mõte oligi: anda kohalikele inimestele tööd ja tegevust, leida lisaraha külaseltsi tegemisteks.?

Lisaks aitavat ettevõtmised Kilplalas ning absurdihuumor Siiroja sõnul nii temal kui teistel argipäevahallusest üle saada.

Erisuste leidmine on ahvatlev, meeldiv tegevus. Miks mitte patenteerida Kilplala, kui näiteks Ahja jõe kaldal asuv Lääniste tutvustab end juba mõnda aega kui Kaera-Jaani tantsu kodukohta ning see toob turiste rohkemgi kohale kui ajalooline Lääniste linnamägi.

Autor: Kaarel Aluoja