• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taavi Veskimägi suretas kasumi sundjaotamise idee

    ?See koor ei ole nii paks, et seda võiks hakata täna pealt ära riisuma,? põhjendas Taavi Veskimägi.
    Otsus, et uuest äriseadustikust võetakse välja nõue, mis käsitles osa jaotamiskõlbuliku kasumi dividendideks maksmist, tehti selle nädala esmaspäeval Taavi Veskimägi ja justiitsminister Ken-Marti Vaheri kohtumisel.
    ?Arutasime seda teemat ja seisukoht on, et see on küll õige mõte, kuid praegu on Eestis selleks liiga vara,? ütles Veskimägi. Tema sõnul tuleb praegu toetada ettevõtete suuremat kapitaliseerumist, et tagada majanduse jätkuv kasv ja Eesti konkurentsivõime.
    ?Ettevõtete tulumaksu kaotamine investeeringutelt oli tehtud samu asju silmas pidades,? sõnas Veskimägi, lisades, et sunddividendide maksmine oleks läinud vastuollu ka tulumaksuvabastuse ideega.
    Veskimägi tõstis esile ka seda, et praeguseks on palju tõhusamalt tõkestatud mitmesugused ettevõttest raha väljaviimise skeemid, mis võiksid kahjustada väikeaktsionäride huve, ja üha rohkem makstakse dividende.
    Ken-Marti Vaher põhjendas Äripäevale eile kasumi sundjaotamisest loobumist sooviga kiirendada ülejäänud äriseadustiku eelnõus sisalduvate muudatuste menetlemist. Veel eelmisel nädalal oli justiitsministeerium seisukohal, et kasumi sundjaotamine tuleb seadusesse.
    Algses eelnõus oli ette nähtud 50% jaotamiskõlbuliku kasumi dividendidena väljamaksmine, millele oleks lisandunud veel maksud. Eelmise nädala seisuga oli eelnõusse tehtud mitmeid ettevõtjatepoolseid parandusi, kuid sundjaotatava kasumi määr oli veel lahtine.
    Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder polnud eile veel ametlikku kinnitust kasumi sundjaotamisest loobumise kohta saanud, kuid oli rõõmus valitsuse otsuse üle. ?Ühiskonnas toimuvad teatud asjad ikka inertsiga. Kui piisavalt kaua rääkida, siis võetakse seda ka kuulda,? sõnas Teder. Tema sõnul otsustas osa investoreid juba sellest ideest kuuldes Läti kasuks. Info selle kohta on täiesti konkreetne ja üks Lätti läinud investeering tuli Rootsist, kinnitas Teder.
    Ei rahandus- ega justiitsminister ei välista teema üleskerkimist tulevikus. ?Põhimõte, mille kohaselt väikeaktsionäridel on teatud tingimustel võimalik nõuda dividendide maksmist, ei ole erandlik Euroopa riikide äriõiguse kontekstis,? ütles Vaher.
    Ka Veskimägi kinnitas, et loogiline aeg uueks diskussiooniks oleks 2008. aasta, mil saab läbi Eesti eriseisund Euroopa Liidus tulumaksu osas.
    Uus äriseadustiku eelnõu jõuab valitsusele heakskiitmiseks järgmisel nädalal, siis läheb see Riigikokku, kus selle arutamine võib võtta aega umbes pool aastat.
    See, et nad (ministrid ? toim.) sellele seisukohale jõudsid, on positiivne. Demokraatlikus ja turumajanduslikus riigis ei saa sellist sundi kehtida. Esialgsest tekstist ei ole üldse mõtet rääkida. See oleks tähendanud 95% Eesti ettevõtete pankrotti.
    Jutt käib tegelikult vähemusaktsionäridest, mitte väikeaktsionäridest. Tänases Eestis puudutaks see vaid kümnendik promilli ettevõtetest, kus on probleeme sellega, et vähemusaktsionäre kiusatakse.
    Mina isiklikult ei tea, miks otsustati selline imelik punkt sinna seadusse lisada. Lõpuks leidis see siiski igati õnneliku lõpu. Nüüd tekib ainult küsimus, miks selle pärast nii pikalt kakeldi.
    Ettevõtjatele oleks see olnud vabaduse piirang, kui selline sundjaotus oleks tulnud. Eesti ettevõtluskeskkond ja maksusüsteem toetavad investeeringuid ja ettevõtluse arengut.
    Mõned aastad võiks Eesti küll selle paika loksunud süsteemiga edasi töötada ja mitte kippuda muudatuste peale. Kui me väikeaktsionäride huve üldse ei arvesta, siis see kindlasti pingestab ettevõtte aktsionäride vahelist olukorda ja ei tooks head ei ettevõttele, suurtele ega väikestele aktsionäridele. Ma ei usu, et väikeaktsionäride probleem Eestis suur on.
    Väikeaktsionärid kasutaksid hea meelega raha, aga tänane aeg on selline, et Eesti ettevõtted peavad investeerima.
    See on väga tore ja väga mõistlik otsus. Kui kasumi sundjaotamine oleks tulnud, oleks see pannud mitmed ettevõtted raskesse seisu, kuna nad on sunnitud osa kasumist välja maksma seadust järgides, selle asemel et seda investeerida.
    Kasumi sundjaotamine oleks võinud tuua kaasa kasumite peitmise mõnedel juhtudel.
    Kindlasti oleks leidunud ettevõtteid, kes oleks leidnud väljapääsu oma majandusnumbritega manipuleerides.
    Ma arvan, et väikeaktsionäride kaitseks on liberaalsemaid meetodeid, see oleks olnud väga jõuline lähenemine.
    Ettevõtjate seas palju vastukaja tekitanud äriseadustiku muutmise eelnõu valmis justiitsministeeriumi seinte vahel juba mullu palavate suvepäevade varjus.
    Äripäev kirjutas 2003 juulis eelnõust selle nurga alt, et osa 274 muudatusest kohustab ettevõtete omanikke hüvitama võlausaldajate nõudeid osaliselt ka oma isiklikust varast, trotsides maailmas üldlevinud piiratud vastutuse põhimõtet.
    Samuti nägid mitu punkti ette juhatuse liikmete vastutuse olulist tõusu.
    Ettevõtjate siis avaldunud vastureaktsiooni eriti arvesse ei võetud ning möödunud aasta lõpus ootas eelnõu kosmeetiliselt parandatuna valitsusse saatmist.
    Tänavu jaanuaris toimunud ümarlauakohtumisel, milles osalesid nii ministeeriumi esindajad kui ka eelnõu koostajad ning teisalt ettevõtjate esindajad, tõid ettevõtjad esile mitu põhilist vastuolude allikat, nt vähemuse õigus ettevõte likvideerida. Justiitsministeerium lubas nende kõigi puhul kaaluda sõnastuse muutmist, kuid mingeid kindlaid lubadusi ei jaganud.
    Eelnõu valmistamises kaasa löönud justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens avaldas mõned päevad pärast ettevõtjate vastureaktsiooni Äripäevas kolumni, kus põhjendab kõigi muudatuste vajadust. Muu hulgas kartusega, et juhatuse liige ei tohi asuda tankisti rolli.
    Tänavu mais tõi Äripäev avalikkuse ette uue olulise tüliõuna äriseadustiku parandustes ? nimelt soovi panna panna aktsiaseltsidele kohustus jagada vähemalt pool kasumi jaotamiseks kõlbulikust summast dividendidena välja. Seda väikeaktsionäride huvide kaitseks. Ettevõtjate ainsaks läbirääkimistepunktiks jäi vaielda sundjagamisele mineva kasumi osa üle.
    Justiitsminister Ken-Marti Vaherilt oodati eelnõu esitamist valitsusse Riigikogu sügisistungite algusajaks.
    Veel eelmisel nädalal oli teada, et kohustus maksta välja dividendideks osa kasumist ootab ettevõtjaid ülejärgmise aasta algusest. Riigi tahe suunata osa aktsiaseltside kasumist sundjagamisele on osutunud vankumatuks, tõdes Reet Teder Kaubandus-Tööstuskojast.
    Viimasel nädala jooksul on aga ministrid otsustanud ettevõtjate soovile vastu tulla.
    Allikas: Äripäev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.