Kindlustuslepingu täpne sõnastus aitab vaidlusi vältida

Kindlustusjuhtumiks loetakse eelnevalt kokkulepitud sündmust, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. Kahjukindlustuses on seltsi kohustuseks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine.

Võimalikud erimeelsused kindlustusvõtja ja seltsi vahel pärast kahju toimumist võib tinglikult liigitada kaheks. Esiteks need, mille puhul vaieldavaks küsimuseks on see, kas aset leidnud sündmus oli kindlustusjuhtum, ja teiseks need, kus asjaosalised on kindlustusjuhtumi toimumises küll ühel meelel, kuid väidetavalt esineb asjaolusid, mis annavad seltsile õiguse hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Kindlustuslepingut sõlmides tasub tähelepanu pöörata kindlustatavate riskide ja kindlustusjuhtumite sõnastusele kindlustustingimustes. On selge, et kõiki negatiivse tähendusega sündmusi pole mõistliku kindlustusmakse eest võimalik kindlustada ning need ei ole levinud kindlustustingimustes kindlustusjuhtumitena ka määratletud.

Turvariskidest levinuim on murdvarguse ja röövimise riski kindlustamine. Samas neid vargusi, mis pannakse toime ilma tõkke eemaldamiseta (nt varas haarab tööajal avatud kontorist sülearvuti ja jookseb sellega minema, samuti asjade kadumine), ei peeta kindlustusjuhtumiteks ning vastavate riskide minimeerimiseks peab vara valdaja leidma teisi võimalusi.

Lepingu sõlmimisel tasub kindlustusjuhtumi määratlust uurida murdvarguse riski osas. Kas murdvarguseks peetakse ka sissetungi valevõtme kasutamisega? Kas murdvargusega peavad kaasnema sissemurdmisjäljed ja kui, siis millised? Kas ja millistel tingimustel on originaalvõtme abil toimepandud sissetung kindlustusjuhtum? Millised on ohutusabinõud, mille mittetäitmisel tekkinud kahju ei peeta kindlustusjuhtumiks?

Lisaks kindlustusjuhtumite olemuses kokkuleppimisele sätestatakse lepingutingimustes tavaliselt eraldi loendina sündmused, mida kindlasti kindlustusjuhtumiks ei arvata. Üldjuhul ei kindlustata väljapressimise ja kelmusega seonduvaid riske. Samuti ei hüvitata kindlustusvõtja töötaja või muu kindlustusvõtjaga võrdsustatud isiku tekitatud kahjusid. Jällegi tuleb täpsustada, kas kindlustusjuhtumiks ei loeta kindlustusvõtja töötaja poolt toimepandud murdvargust ükskõik millistel asjaoludel, või loetakse siiski kindlustusjuhtumiks ja kuulub hüvitamisele kahju, mille tekitas ettevõtte töötaja murdvargusega lukustatud kindlustuskohta töövälisel ajal.

Röövimise risk on tavaliselt üheselt mõistetavalt sõnastatud. Röövimiseks kindlustusjuhtumi tähenduses peetakse vara hõivamisega tekitatud kahju, kui selle toimepanemiseks on kasutatud või ähvardatud kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda.

Vandalismiriski kindlustamise puhul väärib täpsustamist, kas lõhkekeha plahvatust käsitletakse kindlustusjuhtumina või on see välistatud.

Mõnedes tingimustes on vandalismikindlustusele liidetud ka maismaasõiduki otsasõit, samuti võidakse kindlustusega katta metsloomade tekitatud kahju. Metsloomadeks ei arvata üldjuhul kahjurputukaid ja närilisi.

Vara koguriskikindlustuse (all risks) puhul määratletakse kindlustusjuhtumina mis tahes kindlustatud vara tabanud äkilise ja ettearvamatu sündmuse tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju, kuid siingi on tingimustes toodud välistused.

Autor: Aare-Matti Inglist