Pristise miljonid ajasid omanikud tülli

Pristise asutanud Tauno Liiv ja Indrek Sepp peavad nüüd juba poolteist aastat leppimatut võitlust, millesse on kaasatud kohtud, prokuratuur, politsei ja maksuamet. AS Pristis, kelle käes oli 2003. aasta seisuga 32% Eesti ja ligi 12% kogu Balti turvatehnika paigaldamise turust, on oma enam kui kümne tegutsemisaastaga teeninud kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kasumit. Kõik läks kenasti kuni 2002. aastas sügiseni, mil Sepp hakkas Liivi süüdistama sellest, et too pühendab liialt palju aega oma kõrvaläridele, esmajoones aga Kadrioru pervel avatud Bally?s Casinole.

2003. aasta kevadel leppisid mehed kokku, et Liiv müüb oma osaluse Sepale ning lahku minnakse sõpradena. Pristise ärid Eestis, Lätis ja Leedus pidid jääma Sepale ning Pristise Venemaa äri Liivile. Et tegu polnud tavapärase kontserniga ning meeste osalus Pristise ärigrupi ettevõtetes oli vormistatud igaühes eraldi, tuli ka osaluse ost-müük igas ettevõttes eraldi lepinguga vormistada. Nii tehtigi.

Lisaks vormistati aga veel ka laenuleping, kus oli fikseeritud täiendav ja ilmselt ka õiglane hind Pristise aktsiate eest. Oli ju näiteks 46,5 protsenti Liivile kuulunud Pristise aktsiatest läinud Sepa omandusse kõigest ühe miljoni krooniga. Seda ajal, mil Pristise puhaskasum küündis kaugelt üle 10 miljoni krooni aastas. Nn laenusumma arvutamisel võetigi aluseks jaotamata kasum, millest 46,5% moodustas 18,5 miljonit krooni. Lepiti kokku, et Sepp tasub Liivile selle summa osade kaupa ? kahe aasta jooksul ligi 0,77 miljonit krooni igas kuus.

Kui nn aktsiate müük läks ladusalt ja kokkulepitud summad kohe ka ära maksti, siis laenulepinguga läks risti vastupidi. Liiv leiab, et Sepa keeldumise taga on teda nõustanud advokaadid, kes lepingutekstiga tutvudes olevat leidnud võimalusi selle täitmisest hoidumiseks.

Sepp raiub aga vastu, et Liiv oli teda eksiteele viinud ning et mingis täiendavate summade maksmises polevatki nad kokku leppinud. ?Me leppisime kokku selles, et jagame omavahel firmad ära. Kui mulle jäid Pristise Balti ärid, siis Liiv sai endale meie kaks Venemaa ettevõtet, mille käive ulatub kokku mitmekümne miljoni kroonini. Pealegi on Venemaal kiiresti arenev turg,? kinnitab Sepp.

Aga laenuleping? ?Mingit laenulepingut tegelikult polegi olnud. Neid ostu-müügilepinguid, millele ma alla pidin kirjutama, oli nii palju, et ma ei pannud tähele, kuid Liiv oli minu teadmata nende vahele ka laenulepingu sokutanud, millele ma kogemata ka alla kirjutasin,? väidab Indrek Sepp.

Tauno Liiv ja kolmas Pristise aktsionär, seitset protsenti aktsiatest omav Peep Lõoke on aga teist meelt. Ehkki viimane keeldus Äripäeva küsimustele vastamast, selgub kahe mehe läbirääkimistel osalenud Lõokese kohtus antud tunnistustest, et Liiv ja Sepp leppisid kokku ikkagi ka täiendavas summas. Ainult et Lõokese mäletamist mööda ei olnud see 18,5, vaid 15 miljonit krooni.

Tänavu oktoobris asus ka Tallinna linnakohus seisukohale, et õigus on ikkagi Liivil. Kohus tuvastas oma otsusega laenulepingu kehtivust, vaatamata sellele, et Sepp oli selle jõudnud ühepoolselt aasta tagasi tühistada.

Et nii Liiv kui ka Sepp ajavad kangekaelselt oma rida, võib arvata, et mehed ei lepi enne, kui oma sõna on öelnud ka riigikohus.

Läinud aasta detsembris asutasid Pristisest lahku löönud neli müügimeest koos Tauno Liiviga uue turvaseadmetele spetsialiseeruva ASi Uuspri. Endise Pristise omaniku Liivi kontrolli all on praegu 60% Uuspri aktsiatest.

Liiv seletab Uuspri loomist sellega, et Pristise suuromanikuks saanud Indrek Sepp oli müügimeeste senised töölepingud lõpetanud ning soovis neile peale suruda uusi, ahistavaid tingimusi.

Liivi sõnul võttis Uuspri endale eesmärgiks kasvatada aastaga müügitulu 30 miljoni kroonini ning see prognoos on praeguste märkide järgi ka saavutatav.

Indrek Sepp süüdistab aga Pristise endist müügijuhti Erik Kadarikku Pristise kliendibaasi andmete kasutamises ning on esitanud avalduse politseile kriminaalasja algatamiseks. Lisaks läks kohtusse tsiviilhagi, milles Pristis süüdistab Kadarikku mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumises ning nõuab kahjutasu. Kadarik taandus selle peale tänavu suvel Uuspri juhatusest ning ka omanikeringist. Kohtuvaidlus on alles ees.

Liiv peab Sepa süüdistusi põhjendamatuks, samas on politsei korraldanud Uuspri kontoris läbiotsimise.

ASil Uuspri puudub tänaseni turvaseadmete paigaldamiseks nõutav tegevusluba. Politseiameti juures tegutseva tegevusloa ja turvateenuse ekspertkomisjoni esimees Alo Kirsimäe sõnas, et tegevusloa puudumine ei ole takistuseks turvaseadmete maaletoomisel. ?Kui Uuspri poolt müüdavaid turvaseadmeid paigaldab tegevusluba omav ettevõte, ei ole tegu seaduserikkumisega,? kinnitas Kirsimäe. ?Uuspri enda taotlus tegevusloa saamisele lükati aga eelmisel nädalal tagasi viitega turvaseaduse sättele, mille kohaselt on alust kahelda taotleja üldises usaldusväärsuses.?

Nii Pristis kui ka Uuspri on esitanud avalduse Eesti Turvaettevõtete Liitu astumiseks. Liidu tegevjuhi Veiko Jürissoni sõnul on kummagi avalduse menetlemine ?kuni selguse saamiseni? peatatud.

Maksuamet tegi Äripäeva andmeil 2003. aastal ASile Pristis vähemalt kaks maksuotsust, milles nõuti mitme miljoni krooni ulatuses sisse tasumata käibe- ja tulumaksu. Maksuamet ise keeldub seda kommenteerimast, viidates maksukorralduse seadusele, mille kohaselt peab maksuhaldur hoidma saladuses maksukohustuslaste kohta kogutud teavet. Ka keeldus maksuamet kommenteerimast, kas tegu võib olla skeemiga, mis võimaldas maksta ümbrikupalka.

Pärast seda, kui Tauno Liiv oli talle kuulunud 46,5% Pristise aktsiatest müünud Indrek Sepale, kelle omanduses oli nüüd juba 93% aktsiatest, oli Sepp läinud maksuametisse ning väitnud, et kõigi rahakannete taga olevat olnud Liiv ainuisikuliselt ning tegu olevat raha firmast väljakantimisega, millest tema ei teadnud midagi. Veelgi enam, Sepa väitel olevat Liiv sel viisil kantinud Pristisest raha Bally?s Casinosse, kus Liivil on osalus. ?Ma ei suuda seda tõestada, kuid mulle tundub, et nii see oli,? sõnas Indrek Sepp. ?Näiteks ostis Liiv valuutat kasinost, mitte pangast.?

Pristis maksis nõutud summad maksuametile ja esitas läinud aasta oktoobris Tallinna linnakohtusse hagi, nõudes Liivilt 8 miljonit krooni, mis sisaldas nii maksuametile tasutud miljoneid kui ka neid summasid, millelt maksuamet oli maksu arvestanud.

Tauno Liiv tõdes aga, et kõnealused summad kujutasid endast Pristise makseid alltöövõtjatele. ?Sepp oli kindlalt teadlik, et me osale alltöövõtjatele niimoodi pidime tasuma,? kinnitas Liiv.

Pristise asutajate vahelise tüli kronoloogia

Allikas: Äripäev