Uudised
3. november 2004 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Relvaseaduse järgi võib relvaluba taotleda nii eraisik kui ka juriidiline isik

Relvaseaduse järgi on siiski lubatud relvade kasutusalad füüsilisel ja juriidilisel isikul veidi erinevad.

Kellel on soov relva soetada peab alustuseks omanadma relvasoetamisloa, mis annab õiguse loal märgitud relva soetamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.

Soetamisluba või relvaluba võib taotleda isik, kes on sooritanud kaks eksamit: relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise eksami ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva puhul tuleb relvaloa taotlemise korral sooritada eksami käigus tulirelva tundmise test ning tulirelva käsitsemise katse.

Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukoha järgne politseiprefektuur. Luba koosneb neljast osast, millest üks jääb relva müüjale, teine loa väljastanud politseiperfektuurile, kolmas relva registreerinud politseiperfektuurile ning neljas relvaomanikule.

Soetamisloa või relvaloa saamiseks on vaja esitada: kirjalik avaldus, milles on kirjas soetada soovitava relva otstarve ja mark või liik, isikut tõendav dokument, arstliku läbivaatuse alusel tehtud järeldusotsus, kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. NB! Soetamisluba ei saa ?ootetööna? ? selle väljastamise otsust on Politseil aega teha kuni 2 kuud.

Peale relva soetamist tuleb see seitsme päeva jooksul registreerida elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris. Relva registreerimisel väljastatakse politseiprefektuuri juhi kirjaliku otsuse alusel relvaomanikule või -valdajale relvaluba.

Füüsilise isiku relvaluba annab omanikule õiguse relva ja laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks. Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks. Relvaloa kehtivus on viis aastat.

Jahilaskesportlane Jano Järvelaid rääkis, et kui tema relvaluba taotles, siis käis kohalik kostaabel tal ka kodus vaatamas, et kuidas ja kus ta oma relva hoidma hakkab.

Relva tuleb hoida kodus selliselt, et väiksed lapsed relva kätte ei saaks ja et see ka varaste ja muute kutsumata külaliste jaoks kättesaadamatus kohas oleks. ?Kuna ma endale ainult ühe relva ostsin, siis relvakapp kodus polnud vajalik, rohkemate relvade puhul on see kohustuslik.?

Lasketiiru käimapanek võttis meil aega umbkaudu pool aastat, sest koht oli meil enne olemas.

See oli ülimalt keeruline protseduur ? vaja oli tegevusluba, litsensi, korralikku relvaladu, kahte vastutavat isikut, litsenseeritud instruktoreid, omavalitsuse luba, kohaliku konstaabli luba, müra mõõtmisi jne, jne. Ka tuleb lasketiirul jälgida kõikvõimalikke ohutusnõuded.

Iga uue relva kohta tuleb alati hankida ka uus relvaluba, mille eest tuleb maksta ka riigilõivu. Rendirelvadeks kasutame relvi hinnaklassis 20 000 kuni 50 000 krooni.

Lasketiiru kliendid võib jagada umbes kahte võrdsesse rühma. Üks pool on nn. pühapäevalaskurid, kes lasevad umbes 50 lasku üks-kaks korda aastas.

Teine grupp on aga sportlased, kes lasevad keskmiselt 5000 kuni 25000 lasku aastas.

2004 aasta maailmameistrivõistluste viies koht kuulus eestlasele Hannes Kuusmikule kes edestas eelmise aasta maailmameistrit 1 silmaga. Hannes lasebki umbes 25000 treeningmärki aastas.

Eestis leidub üsna mitu maailmatasemel laskurit. Tänavune Eesti meister Raimo Uuemõis ning Anti Järvelaid ja Viktor Beregov on kindlalt maailamas esimese 100 laskesportlase hulgas.

Sportingu maailmameistrivõistlustest võtab tavaliselt osa 500-600 laskurit. Sporting laskmine on jahilaskmise kuningala. Kõik muud jahilaskmise alad nagu Olümpia Skeet ja Trap on nagu minigolf päris golfiga võrreldes.

Autor: Alar Pardla