Ehrpaisid põlvkondade kaupa metsaga seotud

Ehrpaisid on üks vanemaid metsameeste suguvõsasid Eestis. Kui arvestada, et Marta Ehrpaisi isa ja vanaisa teenisid 19. sajandil leiba mõisa metsavahina, saab rääkida Ehrpaisidest kui viienda põlve metsameestest. Kuid see ei pruugi olla veel kõik. Ehrpaiside suguvõsa uurijad leidnud andmeid, et vanim teadaolev suguvõsa liige, kes metsavahi ametit pidas, on 1715. aastal sündinud Vahi Ott.

Praegu tegeleb aktiivselt metsanduse erinevatel aladel Ehrpaiside neljas ja viies põlvkond. ?Vaid minu noorem õde Anu on ainus, kellel metsanduse pisikut küljes pole,? räägib saeveski ASi Finnforest Eesti juhataja Tõnu Ehrpais. Õde Anu on diplomeeritud psühholoog.

Harjumaal Riisipere lähedal Alema talus elav väärikas vanamemm Marta Ehrpais istub voodiserval, krõnksus sõrmed süles. Sängi peatsis öökapil pole kohta rohupudelitele, seal on pildid järeltulijatest, raamatud naiskodukaitsest ja värske Postimees. ?Loen iga päev lehte, sest tahan teada, mis maailmas toimub,? räägib Marta Ehrpais. Lehte loeb ta ilma prillideta.

Marta küünitab öökapilt võtma pilti, kus on kaks Valgetähe ordeni kavaleri, ema ja poeg. Marta kui kodukandi aktivist sai aumärgi rinda 1938. aastal, poega Toomast autasustati 2002. aasta veebruaris. Vaikides libistab Marta käega üle foto. Toomas Ehrpais hukkus traagiliselt 2002. aasta suvel.

Oma hea tervise ja pikaealisuse allikaks peab Marta Ehrpais metsa. ?Kui sa metsas oled käinud, on tunne kohe palju parem,? ütleb Marta Ehrpais. ?Kui mind siit kodust ükskord, jalad ees, välja kantakse, siis, usu mind, mets kohiseb mulle järele.?

Metsavahi peres sündinud Marta Ehrpaisist sai saatuse tahtel Saksa valitsuse ajal Sutlema metskonna metsavaht. Pärast ilmasõda võttis Martalt metsavahi ameti üle tema abikaasa Rudolf. Metsavahina on töötanud ka järgmised põlvkonnad.

?Vardi metskonda võib sisuliselt nimetada ka Ehrpaiside metskonnaks,? lausub kauaagne metsaameti peadirektor, nüüdne Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv. Aastakümneid tagasi oli Vardi metskonna metsaülemaks Jüri Ehrpais, seejärel võttis ohjad üle vend Toomas ja pärast isa surma jätkab samas poeg Tanel Ehrpais.

Tanel Ehrpaisi sõnul üritas ta pärast EPA lõpetamist aasta jagu hoopis teadusega tegeleda, osaledes Eesti metsanduse arenguprogrammis ning uurides Eesti metsade võimalikku raiemahtu. ?Isa ütles, et parem lühem, aga kindel raha ja kutsus mind oma metskonda metsnikuks,? valib Tanel metsamehelikul moel hoolikalt sõnu ja lisab pärast mõttepausi: ?Aga poolelijäänud magistriõpe on kunagi kavas ikka ära lõpetada.?

Tanel ja tema noorem vend Taavi Ehrpais, metsatöödega tegeleva OÜ Alemaa ja Mets ainuomanik, elavad teineteisest vaid poole kilomeetri kaugusel asuvates taludes. Vennad käivad tihedalt läbi, kuid tööasjad hoiavad rangelt lahus. ?Ma pole Taavile põhimõtteliselt tööd andnud ? tema firma pole minu metskonnas tikkugi raiunud,? kinnitab Tanel.

?Kui ma hakkaksin venna käest raietööd nuruma, küll kohe leiduks keegi, kes rõõmuga korruptiivsusele osundaks,? korjab Taavi Ehrpais venna mõttelõnga üles. ?Mul on erametsadeski tööd nii palju, et kõike ei jõua ära teha.?

Metsalangetamine on Taavi Ehrpaisi kirg. Et seda teha professionaalsel tasemel, on ta rajanud oma Alema talu maadele spetsiaalse treeningväljaku. Õhinal räägib ta iga palgivirna ja saepuki juures detailselt, kuidas mootorsaega palgi kallal erinevaid ülesandeid sooritades teenida võistlustel maksimumpunktid. Tänavu septembris Itaalias toimunud metsalangetajate maailmameistrivõistlustel sai Taavi Ehrpais parima koha, mis eestlane kunagi üldse saavutanud on ? neljanda koha.

?Hea töömees ja profilangetaja on kaks eri asja,? rõhutab töötunkedes Taavi ja lisab, et hommikul oma metsakinnistul noorendiku harvendamine oli töö, mitte trenn.

Ainsana Ehrpaisidest on metsatöösturi tee valinud Tõnu Ehrpais, kes alates 1999. aasta suvest juhib Eesti kümne suurema saeveski hulka kuuluvat ASi Finnforest Eesti. Soome kontserni Metsäliitto omanduses olev Finnforest Eesti asub Paide külje all, kuhu Tõnu Ehrpais sõidab iga päev tööle oma Rapla linna lähedal asuvast kodust.

?Puhas juhus, et sattusin metsakasvatamise asemel palgatöötajaks metsatööstusesse,? keerutab Tõnu Ehrpais enda ees töölaual auravat kohvitassi. ?Eks keegi peab ju kasvava metsa ka ära töötlema.? Tõnu Ehrpais vaatab kella, võtab kõrvaklapid ja ärgitab külalist tootmist kaema.

Tõnu Ehrpais liigub energilisel sammul saekaatri ruumi ühest otsast teise ? ta kibeleb näitama vana saeliini kõige vanemat seadet. Hoogne käeliigutus vabastab saepuru alt plaadi, millel daatumiks 1968 ja valmistajakohaks märgitud Lillehammer. ?Kuigi sellel Norras valmistatud liinil on tööjõu osakaal suur, on toodangu väljatulek nii hea, et see võimaldab meil endiselt konkurentsis püsida,? selgitab Tõnu Ehrpais seadmete mürast üle karjudes. ?Esialgu me vana liini veel välja vahetama ei kipu.?

Taas oma kabinetis olles nendib Tõnu Ehrpais, et kuna tema põlvkonna Ehrpaisid kolasid kõik väiksest peale metsas ringi, siis muid mõtteid kui metsandust õppima minna peas polnudki. Tõnu, Taavi ja Tanel on käinud isade jälgedes ning lõpetanud nii Luua metsanduskooli kui ka Eesti Põllumajandusülikooli metsanduse eriala. Vaid Tõnu vanem õde Aira jättis Luua-kooli vahele ning otsustas metsanduse kasuks alles pärast keskkooli.

Aira Tossi eristab ka see, et kui kõik teised Ehrpaisid elavad Rapla- ja Harjumaal 30 kilomeetri raadiuses, siis Aira Toss kolis pärast EPA lõpetamist kodukandist sootuks kaugemale ? Hiiumaale. ?Ei-ei, mitte kursusekaaslasest mehe pärast, tema pole samuti pärishiidlane,? välistab telefonist kostev Aira Tossi naerusegune hääl ajakirjaniku poolt esimesena pakutud põhjuse. ?Sain Hiiumaa tollasest metsamajandist lihtsalt väga huvitava tööpakkumise.? Praegu juhib Aira Toss Hiiumaa erametskonna metsandusettevõtet OÜd Hiiu Mets MV. Tema eksabikaasa Arvi Toss töötab Hiiumaa keskkonnakorralduse ja metsanduse peaspetsialistina.

Kauge vahemaa ei takista Aira Tossil kaunis tihti sugulastel külas käia, seda enam, et töö asjus pealinna sõites viib maantee Rohuküla sadamast Tallinna peaaegu endisest kodukandist läbi. ?Meil on üldse suguvõsa, kes väga tihedalt omavahel suhtleb, ja kui kokku saame, siis kahjuks liigagi palju räägime metsandusest,? tõdeb Aira Toss.

Aira Tossi hinnangul on suguvõsa juuretiseks vanaema Marta, keda ta väga austab. ?Inimene on läbilöögivõimeline, kui tal on tugev taustsüsteem,? on Aira Toss veendunud. ?Me oleme justkui loodud aktiivseteks ja metsaga tegelevateks inimesteks.?

On vähetõenäoline, et Ehrpaiside metsandusdünastia piirdub vaid viie põlvkonnaga. Küllap keegi Marta Ehrpaisi üheksast lapselapselapsest ? kaheksast poisist ja ühest tüdrukust ? järgib suguvõsa traditsioone ning valib samuti metsatee.

Eesti metsatööstuse tuntuim tegelane Mati Polli astus metsandusse isa jälgedes, praegu hoiab metsatöösturi lippu üleval tema poeg Aadu Polli.

Mati Pollil olid metsanduse eriala valikul väärilised eeskujud: tema isa töötas endises Purdi metskonnas metsaülemana ja onu oli omaaegse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi metsamajanduse valitsuse juhataja.

Pärast oma elutöö, metsatööstuskontserni Sylvesteri mahamüümist Stora Enso Timberile on Mati Polli aktiivsest tootmis- ja äritegevusest tagasi tõmbunud. Nüüd teeb metsatööstuses karjääri tema poeg Aadu Polli ehk Pollide kolmas põlvkond.

Stora Enso Timber edutas Aadu Polli 19. oktoobril oma Leedumaal asuva Alytuse saeveski juhatajaks. Enne seda töötas Aadu Polli kaks aastat Sauga saeveski juhatajana ja veel enne seda samas finantsjuhina.

Aadu Polli on endast ja oma lähedastest rääkides ääretult napisõnaline. ?Oleme pereringis otsustanud, et neil teemadel me ei räägi,? vabandab Aadu Polli.

Pika pinnimise peale nendib ta siiski, et pärast keskkooli lõpetamist ei arvanud ta, et läheb kunagi isa jälgedes, ning astus põllumajandusülikooli asemel hoopis Tartu Ülikooli majandusteooria ja välismajanduse erialale. ?Ometi juhtus nii, et pärast ülikooli lõpetamist sattusin ühtpidi tööle erialale ja teistpidi ikkagi metsatööstusesse,? kommenteerib Aadu Polli tööleasumist Sauga saeveski finantsjuhi kohale.