• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PM: Viimsilased koguvad allkirju metsade kaitseks

    Viimsi valla külade elanikud koguvad allkirju, et astuda vastu metsade maharaiumisele ja ning peatada sealset elukeskkonda halvendav uute eramute ehitamine.

    Vallavalitsusele, volikogule, Harju maavalitsusele ja keskkonnaministeeriumile saadetava pöördumise koostanud Kelvingi, Randvere ja Lubja külavanemad kardavad, et kui metsade mahavõtmine jätkub, pole Viimsi poolsaarel peagi enam ei tuulevarju ega normaalset elukeskkonda, kirjutas Postimees.
    Mõne päevaga on kogutud juba sadu allkirju, et võtta kõik Viimsi poolsaare allesolevad metsad kaitse alla või nimetada need üldplaneeringu korrigeerimise käigus kaitsemetsadeks. Samuti nõuavad allakirjutanud, et uute planeeringutega ei antaks metsamaad enam ehitiste alla. Praegu kogutakse pöördumisele allkirju kuues külas, elanikud on tihti alla kirjutanud terve leibkonna ehk mitme inimese nimel.
    Kirja ajendas koostama kuuldus, et mujal Eestis Natura 2000 kaitsealade võrgustiku alla minevate kruntide omanikele võidakse anda asendusmaad Viimsisse. Kelvingi külavanem Ants-Hembo Lindemann ütles Postimehele, et kuigi ametlikult pole sellele kartusele kinnitust saadud, on siiski tõenäoline, et Viimsi riigimetsa võidakse asendusmaid anda. «Kui asi ära tehakse, on juba hilja,» nentis Lindemann.
    Lubja küla vanem Elle Kristlepp ütles, et suur osa erametsi on Viimsis juba kinnisvaraarenduseks maha raiutud ja pole ime, kui riigimetsaga sama juhtub.
    Kunagine vallavanem Lindemann nentis, et kinnisvaraarenduse jätkumisel on piirid. «Kui paljud kolisid siia selleks, et nautida head elukeskkonda, siis lõputu ehitamisega kaob see keskkond peagi,» ennustas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.