Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolleegid lähtuvad omavahelistes suhetes sageli valedest eeldustest
Suheldes inimestega, kes on pidevalt lähikonnas, püütakse kokku hoida sissejuhatuse tegemise ja kontakti loomise pealt. Eeldatakse, et kontakt on alati olemas ja seda saab mis tahes hetkel kasutada. Paraku pole see sageli nii, näiteks võivad kolleegid parajasti oma tegemistega hõivatud olla.
Ettevõttes oli aasta algul kokku lepitud, et viimases kvartalis, firma sünnipäeva eel, muudetakse esitlusmaterjale. Turundusega tegelev töötaja läkski novembri algul ühe valdkonnajuhi juurde, öeldes, et ta koostaks nädala jooksul oma valdkonda tutvustava teksti, ning solvus, kui valdkonnajuht vastas, et alanud nädalal tal selleks aega pole.
Kolleegidelt eeldatakse suurt koostöövalmidust, äraütlemisi kiputakse võtma isiklikult ning nende peale pahatihti solvutakse. Mõnele inimesele tundub alandavana või väljendab usaldamatust, kui ka kolleegidega täpseid kokkuleppeid tehakse (kes mis ajaks mida täpselt teeb) ning nende täitmist kontrollitakse.
Sageli on eriti keeruline anda negatiivset tagasisidet kokkuleppe rikkujale. Märkust kolleegilt võetakse pahatihti isiklikult ? ta peaks ju teadma, miks ma ei saanud teha ?, kardetakse suhete kahjustumist.
Kolleegi roll on keeruline ja segane. Oluline on nii ühine pingutamine töise eesmärgi nimel kui ka suhete säilitamine. Kujutlused selle kohta, mida hea kolleeg tegema peaks, on sageli väga erinevad. Näiteks võidetakse väga erinevalt mõista seda, kuivõrd peaksid kaaslased tööle pühenduma.
Aidata võib ootuste selgitamine. Lähemate kaastöötajatega oleks kindlasti mõistlik omavahel selgemaks rääkida, kuidas igaüks head kolleegidevahelist käitumist ette kujutab. Kollegiaalsuse hea tava on oluline firmakultuuri osa.
Autor: Vahur Murutar