Balsnack on oma ni?i leidnud

?Ega me suurtega võistelda jaksaks, seetõttu oleme välja töötanud täiesti oma tooted,? räägib Balsnacki juhataja Elmar Rusing. Kui Lay?s, Estrella, Taffel ja Pringles teevad oma krõpse toorest kartulist, siis Ääsmäel on kasutusel makaronitaoline pooltoode, mille praadimise, painutamise ja maitsestamise tulemusel valmib kartulisnäkk.

Viguri järel võttis firmal teise päris oma tootena teha kartulivahvli, mida täna keegi teine ei toodagi ja mida on saatnud küllalt suur müügiedu. Balsnacki käes on ka pool siinsest leivasnäkiturust (küüslaugu- ja juustuleivad) ning pea kogu popkorniturg.

Seakamara paisutamisel saadud Ossi krõps on samuti originaaltoode. Lisaks kuuluvad tootenimistusse maisikrõpsud ja uudisena kamapallid. Viimast toodet julgeb peatehnoloog Mare Kasvandik kõigile soovitada, sest on tehtud Eesti rahvustoiduainest ja igati tervislik, sobides koos jogurtiga hästi hommikueineks nii väikestele kui ka suurtele.

Uute toodete väljatöötamisel on olulised maitseained, mida katsetakse õige maitse leidmiseks kümnete kaupa, räägib peatehnoloog Mare Kasvandik.

Täiesti uue tootegrupina, millele firma juhid ennustavad suurt tulevikku, on tootmisse võetud linnutooted. Erinevatest seemnetest koosnevale linnutoidule lisaks tellib ettevõte ühelt Lõuna-Eesti talunikult tihastele mõeldud rasvapalle ja teiselt puidust linnumajakesi. Need talvetooted aitavad vältida hooajalisust, sest krõpse ostetakse rohkem suvel. Hästi lähevad päevalilleseemned, röstitult ja ilma.

Snäkitootmine algas Ääsmäel tegelikult juba aastal 1983, mil sealne agrofirma hakkas tegema krõbekartulit. Idee oli seega juba sellal olemas. 1992. aastal erastasid Balsnacki asutajad, kelleks olid kohaliku sovhoosi endine direktor Enno Aron, Rein Poll, Raivo Roosvee ja Elmar Rusing, ühismajandi poolelioleva tootmishoone.

Erastamisvõlg tasuti Valgevenest soodsalt saadud maisisiirupi müügist Kalevile, meenutab Rusing algust. Valgevenest leiti ka sobilik pooltoode ja tootmine läks lahti. ?Tehnoloogia on keeruline ja konkurents tohutu, et asi ennast ära tasuks, peavad mahud suured olema,? räägib Rusing. Ta toob näiteks Pepsico tehase, mis vaatamata 50 mln kr suurusele investeeringule pidi Eestis tootmise lõpetama.

Lay?si eelmise aasta aruandest võib lugeda, et eelmiste aastate kahjum on 64 mln krooni. ?Suured võistlevad meie peade kohal, nendega me iialgi rinda pista ei suuda,? tõdeb Rusing.

Balsnack on jalad alla saanud tänu ni?itoodetele, mida teised ei tee, nagu näiteks kartulivahvlid ja maitsestatud popkorn. Krõpsude asemel toodetakse kartuli baasil valmistatud vigurkrõpse, hästi lähevad paisutatud maisi tooted. ?Oleme paindlik ettevõte, kes kiiresti suudab reageerida turu ootustele,? sõnastab ettevõtte juht oma edu saladuse.

Enamiku kaupa veab Balsnack oma 12 autoga ise kauplustesse. Tänavu õnnestus hakata allhanke korras tegema Keskole maisipulki ja need on nüüd eco kaubamärgi all müügil Säästumarketites nii siin kui ka Lätis. See tagab Rusingu sõnul turustuse stabiilsuse. Omajagu lisa toodab marjade kiirkülmutamise liin, mida Balsnack teistele välja rendib.

Eestis müüakse praegu erinevaid kartulikrõpse 2000 tonni aastas, mis teeb 1,3 kg inimese kohta. Sellest moodustab BalSnacki toodang 500?600 tonni. Võrdluseks toob Rusing Põhjamaad, kus tarbitakse taolist kraami 2?5 kg inimese kohta aastas.

Tulevikuplaanidest rääkides rõhutab Rusing Läti turu olulisust. Praegu läheb Balsnacki toodangust eksporti 10 protsenti, enamik sellest Lätti, pisut ka Soome ja Saksamaale. Leedu ja Poola turule esialgu veel meie hindadega minna ei saa. Edaspidi on kavas juurutada uusi tooteid ja anda olemasolevatele teisi maitseid. Kuna hinda tõsta ei saa, tuleb areng saavutada tootmise efektiivsuse suurendamise arvel, räägib Rusing. ?Peame samade ressurssidega tootma rohkem ja odavamalt,? lausub ta. Kütuse pideva hinnatõusu maandamiseks on kavas ehitada oma katlamaja. Kuna tegu pole esmatarbekaubaga, tuleb suurt tähelepanu pöörata turustusele. Tegelikult tegeleb juba praegu ettevõtte poolesajast töötajast 20 nii või teisiti müügiga.