Merko saamas taas rahamasinaks

Hansabank Markets säilitas hoia-soovituse.

?Merko Ehituse aktsial on potentsiaali kasvuks,? ütles Suprema analüütik Triin Palge ning tõstis esile firma omakapitali väga kõrget tootlust. Skandinaavia ehitusfirmade keskmine omakapitali tootlus on 15, Merko Ehitusel on see tema sõnul 48?49 protsenti.

Ehitusgigandi kolmanda kvartali tulemused olid Palge sõnul head. Käive vastas tema prognoosidele, kuigi müük on volatiilne ja seda on raske prognoosida. Käive kahanes kolmandas kvartalis 5 protsenti, 734 mln kroonini. ?Nad ei avalikusta kõiki oma projekte, teavitades ainult suurematest,? kommenteeris analüütik.

Samas lisas Palge, et kasumlikkus oli kolmandas kvartalis väga hea. Kvartaalne puhaskasum kosus 32%, 77,9 mln kroonini. Ärikasumi marginaal oli kolmandas kvartalis rekordiliselt kõrge, mis tuli tõenäoliselt kinnisvaraarendusest. ?Mõned ettevõtted suudavad kallinenud ehituskulud kliendi kanda jätta ja Merko tundub olevat üks nendest,? ütles Palge.

?Kasumlikkus oli tugev tänu elamispindade edukale müügile,? ütles Hansabank Marketsi analüütik Mihkel Torim. Käive oli kolmandas kvartalis võrreldes mullusega väiksem, sest poolaastaga lõppesid suuremad projektid. Valmis said Tallinki hotell, Viru keskus ja Hansapanga peahoone Lätis. ?Neid projekte pole kerge kompenseerida eramuprojektidega, mis võivad küll olla kasumlikumad,? möönis Torim ja prognoosis Merko Ehituse rentaabluse langust.

Torim annaks osta-soovituse, kui aktsia hind veidigi langeks. ?Oleneb uutest projektidest, viimasel ajal on nad vaikinud ja mitu asja nii Lätis kui ka Eestis on ebaselged,? ütles analüütik.

Kogu aastaks ootab Hansabank Markets Merko Ehitusele 40protsendist kasumi kasvu, 250?266 mln kroonini. Käibe tõusuks oodatakse 17%, 3,1 mld kroonini.

Palge märkis, et tasemed, mis Eestis on saavutatud, on nii kõrged, et neid muudkui ületada ja ületada, on väga raske. Lätis liiguvad asjad Merkol tema sõnul paremuse poole. Merko ehitab Riia jäähokihalli ja on teatanud ka ühest uuest pangahoone lepingust. Kuid ka Lätis on probleemiks käibe volatiilsus. Tänavu esimeses kvartalis teeniti Lätis 33 ja teises kvartalis 174 mln krooni. Leedus ei ole äri veel korralikult käivitunud. ?Leedus olid teine ja kolmas kvartal tagasihoidlikud,? märkis ta.

?Kindlasti ei suuda me end lahti rebida majandus- ja loodusseadustest ja meie areng ei saa olla jätkusuutlikum kui kogu Balti majandusruumi areng,? kommenteeris Merko Ehituse finantsjuht Alar Lagus.

Merko Ehituse aktsia on hetkel Tallinna börsil kõrgeima turuhinnaga. Küsimusele, kas tasuks hinna alandamiseks korraldada fondiemissioon, küsis Lagus ärevalt vastu: ?Mis eesmärgil, kas selleks, et manipuleerida investorite teadvusega.? Lisades, et ega firma seetõttu paremaks lähe.

Merko Ehituse juhtkonna mõtted võiks isegi fondiemissiooni peale minna, aga minuni pole sellekohast infot veel jõudnud. On selge, et Merko aktsia hinna arengutempo on aeglustunud, olenemata sellest, et tulemused ei ole läinud kehvemaks üheski kvartalis.

Mõningane käibe langus kolmandas kvartalis ei ole mingi tõsine märk nõrkusest. Merko kolmanda kvartali tulemused olid Eesti oludes suurepärased ning nende potentsiaal ei kao kuhugi ka tulevikus.

Kasumi kasvuga olen väga rahul, kasumlikkuse kasv avab uusi arengusuundi ja näitab, et ettevõttes on juhtimine heal tasemel. Samas ei ole investorile dividende kunagi liiga palju.

Firma rentaabluse kasv on tulnud nende oskusest juhtida ehitustegevust. Merko Ehitusel on palju projekteerimise ja ehituse lepinguid ja see tõstab marginaale.

Samuti on neil oma kinnisvaraarendusprojekte, mida Merko Ehitus realiseerib.