Eestlaste maksedistsipliin hakkab paranema

Makseregistri andmed on mõtlemapanevad ? ümmarguselt 90 000 palgasaajat on mingile ettevõttele võlgu. Eestlaste maksejõuetusest pole siiski põhjust rääkida ? enamalt jaolt on tegemist halva maksedistsipliiniga.

Kas selliseid võlgnikke on palju või vähe võrreldes näiteks teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, ei saa öelda ? meil satub sellisesse registrisse inimene 45 päevaga, ELis on maksetähtaeg tavaliselt kaks kuud, andmed pole seega võrreldavad.

Sisuliselt elavad võlgnikud kas side-, energia- või soojaettevõtte või ka pankade ja liisingufirmade kulul. Kui mobiilifirmad ja pangad-liisingufirmad on saanud valida oma kliente, siis näiteks energia-, soojus- ja vee-ettevõtted vähemalt esmakordsel lepingu sõlmimisel mitte ? nad on pidanud elanikele tagama vastavad teenused.

Võlgnikud on muutnud ka need asutused sisuliselt krediidiasutusteks ? mis ühele võlg, see teisele pealesunnitud krediidiandmine. Hetkel ?krediteerivad? sellised asutused inimesi kokku ligikaudu 200 miljoni krooniga.

Kui vaatame eraisikute laenusummat pankades ? 26 miljardit krooni ?, siis on inimeste võlad veel suhteliselt väikesed. Praegu on võlgade tasumine käinud peamiselt nii, et kõigepealt saavad oma osa kätte pangad, ülejäänu ? kommunaalteenused jms ? jääb inimeste südametunnistusele ja paraku lükatakse maksmist tihti edasi.

Viimase aastaga on maksehäirete arv suurenenud pea kolmandiku võrra ? 31 protsenti. Samal ajal on aga lisandunud nende asutuste arv, kes maksehäireregistrile oma andmeid saadavad, mistõttu ei peaks see arv meid rohkem muretsema panema. Seda enam, et vähenenud on ka nende inimeste arv, kel on olnud makseraskusi.

See lubabki arvata, et enamjaolt on tegemist on kas ajutiste makseraskustega või kehva distsipliiniga, mitte tõsisemate raskustega. Aga kindlasti on osa võlgnikest ka sellised, kes on kohustusi võttes ilmselgelt oma võimeid üle hinnanud. Maksete tasumisega hilinejate hulgas on näiteks palju kooliõpilasi ja tudengeid, kel maksmata mobiiliarve.

Maksedistsipliini paranemises on kindlasti oma osa maksehäireregistri tegevusel. Kuna register avalikustab võlgnevused, saavad neist infot ka pangad ja teised krediidiasutused, ja seetõttu ei ole inimesele endale hea hoida ülal väikesi ?sabasid? ? need võivad mõjutada nii laenu saamist üldse või tingida ebasoodsamaid laenutingimusi.

Edaspidi aga hakkab maksehäireregistri info tähtsamat rolli etendama krediidituru korrastamisel. See võimaldab pankadel paremini hinnata laenutaotlejatega seotud riske. Loodetavasti takistab see ka eestimaalastel end lõhki laenamast. Maksedistsipliini aga parandab see kindlasti.

Siiani pole inimestel olnud erilist sundi täita oma kohustusi ? paraku ei ole see veel inimeste jaoks enesestmõistetav. Nüüd hakkab seda ühelt poolt mõjutama hirm avalikustamise ees, teiselt poolt ka ebameeldiv väljavaade kohtuda oma kodu ukse ees mõne inkassofirma esindajaga. Inkassofirmasid aga tekib ilmselt juurde ? avalikustatud maksehäireregistri andmed annavad selleks piisavalt inspiratsiooni.

Aga olgu maksehäirete põhjused millised tahes, üks on selge ? võimalik äripartner, teenuseosutaja või pank vaatab edaspidi makseregistri andmeid sagedamini, sest milline on maksedistsipliin ? selline on ka võimalik partner ise.

Autor: ÄP