Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raietööd metsas võivad seiskuda
Tänavu kevadel jõustunud metsaseaduse muudatuse kohaselt võib metsaomanik alates 1. jaanuarist 2005 teha raietöid vaid kehtestatud metsamajandamiskava korral. Selle aasta lõpuks on jõutud neid kavasid kinnitada hinnanguliselt vaid umbes 5 protsendi metsamaade ulatuses.
?Kui metsamajandamiskava nõuet ei muudeta, sureb elu metsatööstuses kõige paremal raieajal välja,? ütles Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) tegevdirektor Andres Talijärv. Tema andmeil on praeguse seisuga kehtestatud metsamajandamiskavad umbes 7000 hektari metsa majandamiseks.
?Eestis on aga üle 0,7 miljoni hektari erametsamaad, kuid nende maade majandamine muutub uuest aastast võimatuks, sest nõuetekohased kavad on kehtestamata,? rääkis Talijärv ja lisas, et ka 0,8 miljoni hektari suuruses riigimetsas on majandamiskavad kinnitamata.
Seetõttu tegi EMTL oktoobri keskel Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta metsaseadust. EMTLi ettepanekut toetab ka keskkonnaministeerium. ?Analüüsisime olukorda ning leidsime, et metsamajandamiskavade kehtestamise nõue tuleks edasi lükata,? ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Erik Kosenkranius. ?Metsaomanikud pole kahjuks rutanud kavasid kinnitama.?
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustab ilmselt järgmise nädala esmaspäeval, kas algatab metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lükkaks metsamajandamiskavade nõude üheks aastaks edasi.
?Arvan, et see aps seaduses lapitakse Riigikogus ikka ära,? lausus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsanduse osakonna turundusjuht Ulvar Kaubi. ?Ei ole ju mõeldav, et metsandussektoris jääb elu uuel aastal seisma.?
Kaubi sõnul pole RMK 66 metskonnas veel ühtki metsamajandamiskava kehtestatud. ?Ükshaaval me kavasid kehtestama ei hakka, kõik vaadatakse kompleksselt üle,? selgitas Kaubi ja lisas, et kehtestamisega on siiski tasapisi algust tehtud.
Eesti üks suuremaid erametsamaa omanikke Ando Eelmaa ei kiirusta metsamajandamiskavade kehtestamisega, lootes, et nõue lükatakse edasi.
?Ootan selgust,? rääkis Harjumaal Padise vallas elav Eelmaa. ?Pealegi on kuulda, et valmistatakse ette lausa uut metsaseadust ja ilmselt kaasnevad sellega jälle mingid muudatused.? Eelmaale kuulub 40 kinnistut kokku umbes 700 hektari metsamaaga.
Eelmaa kinnitusel on ta siiski mõne kinnistu kohta, kus ei ole veel raiutud, lasknud kehtestada metsamajandamiskava.
?Kinnistutega, kus on raiet tehtud, on asi keerulisem ? kirja tuleb panna kõik varem tehtud tööd,? seletas Eelmaa. ?Kuna mul on kümneid selliseid kinnistuid, on kõige fikseerimine suur bürokraatlik töö ning ma pole lihtsalt jõudnud sellega tegeleda.?
Eelmaa usub, et kui kava nõue jääb uuest aastast ikkagi kehtima, saab tema oma kinnistutel jätkata raietega. ?Olen teinud metsateatisi ette,? selgitas Eelmaa. ?Need kehtivad aasta ja võimaldavad raiet teha.?
Metsamajandamiskavasid kinnitab kaheksa metsaaudiitorit, kellest igaüks jõuaks kuu jooksul menetleda umbes sadakond kava.
?Kui metsamajandamiskavade nõue jääb kehtima ja taotlusi hakkaks laviinina tulema, jääksime oma tööga kindlasti jänni,? tõdes metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse asedirektor Enn Pärt. ?Praegu pole metsaomanikud mingit uputust küll tekitanud.?
Pärdi sõnul lõid nad kavade kehtestamise struktuuri alles kevade lõpus.