Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus erakonnaseadus vähendas parteidele annetajate hulka
Käesoleva aasta üheksa kuu jooksul on parlamendierakondadele annetatud 4,2 miljonit krooni. Enim, 2,5 miljonit on saanud Reformierakond, vähim, vaid 14 250 krooni aga Rahvaliit.
Eelmise aasta üheksa kuuga laekus nimetatud kuuele erakonnale annetusi 11 korda rohkem, üle 46 miljoni krooni.
Erakondade annetuste registreid vaadates torkab silma kolm asja ? esiteks, kui varasematel aastatel on suurärimehed otse ja läbi oma firmade annetanud mitmele erakonnale, siis sel aastal on igaüks välja valinud oma lemmikerakonna.
Teiseks pole senised suurrahastajad, näiteks Urmas Sõõrumaa, Aadu Luukas, Enn Pant, Oliver Kruuda, sel aastal erakondadele sentigi annetanud.
Kolmandaks, enamik annetajaist on parteilased, et mitte öelda parteisõdurid ning mõned neist annetavad üsna suuri summasid.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal põhjendas annetuste vähenemist rahuliku aasta ja uue erakonnaseadusega. ?Ei ole suurte valmiste aasta ja seetõttu on rahulikumad ajad ning ka uus erakonnaseadus on ikkagi eraannetuste kogusummat märgatavalt vähendanud,? ütles Michal. ?Teisest küljest kompenseerib seda, nagu ka seaduse vastuvõtmisel selle mõte oli ? riigipoolse rahastamise suurenemine.?
Riigilt on erakonnad üheksa kuuga saanud kolm korda rohkem raha kui eelmisel aastal sama ajaga, 45 miljonit krooni. Kokku saavad parteid sel aastal riigilt 60 miljonit krooni.
Kohustuslikuks ei ole Reformierakond oma liikmetele annetamist teinud. ?Ei, selliseid reegleid meil ei ole, oleme tänulikud kõigile toetajatele,? ütles Michal. ?Me oleme enda jaoks selle lahti mõtestanud kui samasuguse ilmavaate toetamise, nagu on valimas käimine või erakonda astumine ja liberaalsete vaadete levitamine, ja seetõttu on ka erasektori rahaline toetus meie jaoks üsna oluline sisend.?
Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp ütles, et erakondade aastate headusele on võimalik läheneda mitmeti. ?Loomulikult võib ka saadud annetuste suurust aluseks võtta,? ütles Uudelepp. ?Rahvaliit eelistab lähtuda selles, kuidas on õnnestunud oma valijate huve kaitsta ning missiooni ellu viia. Selle koha pealt võib Rahvaliit valitsuserakonnana rahul olla.?
?Annetused on tõesti vähenenud,? nentis Uudelepp. ?Mõne erakonna puhul isegi mitme suurusjärgu võrra.?
Ka Rahvaliidus ei ole mingit reeglit, kas või kui palju peab keegi erakonnale annetama. ?Meil ei ole isegi liikmemaksu,? ütles Uudelepp.
Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE) on aga selline reegel, et iga Riigikogu liige toetab erakonda iga kuu vähemalt 500kroonise annetusega. Erakonna liikmemaks on üks päevapalk aastas. ?Liikmemaksu laekumine võiks, nagu alati, olla parem,? ütles SDE pressiesindaja Olari Koppel. ?Aga see küsimus tekitab ilmselt peavalu kõigi erakondade peasekretäridele.?
Res Publica peasekretär Ott Lumi ütles, et lisaks erakonna põhikirjas sätestatud liikmemaksule ei ole liikmetel erakonna ees mingeid kohustusi.
Keskerakonna tegevsekretäri Mart Viisitamme sõnul annetavad Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed erakonnale 1800 krooni kuus ning muid rahastamise reegleid ei ole.
?Oh-oh-oh-oh,? naeris ehitusettevõtja Andres Koger eile autoroolis, kuuldes palvet kommenteerida erakondade rahaasju. ?Võtke (kommentaar ? toim.) kellegi teise käest, ma ei oska midagi rääkida.? AS Koger & Partnerid toetas möödunud aastal Reformierakonda, Res Publicat, Rahvaliitu, Keskerakonda ja sotsiaaldemokraate kokku 730 000 krooniga. Sel aastal annetas eraisik Andres Koger 100 000 krooni Reformierakonnale.