USA ajakiri Forbes reastas Arafati läinud aastal maailma rikkaimate võimukandjate pingereas kuuendale kohale Suurbritannia kuninganna Elizabeth II järel, hinnates Palestiina liidri vara 3,6 miljardile kroonile. Iisraeli luureteenistuse andmeil on Arafati vara vähemalt 15,7 miljardit krooni. Araabia uudistekanal Al-Jazeera aga nimetas Palestiina allikatele viidates 51?79 miljardit krooni.

Pikka aega kontrollis Arafat ainuisikuliselt iga väiksemat detaili Palestiina Vabastusorganisatsiooni ja Palestiina Omavalitsuse (PO) rahaasjades ning allkirjastas ise kõik t?ekid. Väidetavalt on ta aastate jooksul salajastele kontodele kantinud sadu miljoneid dollareid ning piir tema isikliku vara ja PO vara vahel on hägune. Raha ei kasutanud Arafat aga mitte luksusele, vaid lähikondsete lojaalsuse ostmiseks.

?Miljardid, mis Arafat aastate jooksul Palestiina rahvalt on varastanud, toetasid korruptsiooni vohamist Palestiina võimuladvikus ning olid tema võimu peamiseks allikaks,? on tunnistanud 12 aastat Palestiina Rahvusfondi juhtinud Jawad Ghussein.

IMF kirjutab oma 2003. a raportis PO kohta, et ligi 11 miljardit krooni, sealhulgas doonorriikide annetused, on ajavahemikul 1995?2000 kadunud välismaistele pangakontodele. Enam kui 120 miljonit krooni on läinud Arafati abikaasa Suha luksusliku elustiili finantseerimiseks Pariisis.

Euroopa Liidu korruptsiooniuuring aga tuvastas, et Palestiinale antud abiraha on kasutatud Al Aqsa märtribrigaadi toetamiseks, kelle arvel on mitmeid suitsiidirünnakuid Iisraeli vastu.

Sellise praktika välistamiseks nõudsid USA ja EL kaks aastat tagasi Arafati korrumpeerunud finantssüsteemi reformi, mis sai ülesandeks IMFi taustaga rahandusministrile Salam Fayyadile. Palestiina võimude sõnul on reformidel edu olnud ning jutud Arafati hiigelvarandusest olevat liialdus.

Al-Jazeera väitel tegi Arafat enne koomasse langemist testamendi, kus jättis kontrolli 79 miljardi krooni üle oma naisele. Sellest tekkis äge tüli Suha Arafati ja Palestiina juhtide vahel, kelle sõnul kuulub vara Palestiina rahvale. Suha Arafat ei taha aga luksuslikust elust Pariisi viietärni hotellis loobuda ning on tagasi lükanud pakkumise 24 miljoni krooni eest edasistest nõuetest loobuda. Elatusraha Arafati naisele ja tütrele on Iisraeli allikate andmeil olnud üle 1,2 miljoni krooni kuus.

Al-Jazeera väitel on Arafatil pangakontod ?veitsis, Austrias, Luksemburgis ja Kaimanisaartel ning hotelle ja puhkekomplekse Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, ?veitsis ja Austrias. Samuti oli ta suuraktsionär kahes mobiilsidefirmas, mis tegutsevad Tuneesias ja Al?eerias. Mitmed ärid olid ka kahasse teiste Araabia riikide juhtivate poliitikute või nende lähikondsetega.

Vähemalt 60% Palestiina Omavalitsuse (PO) eelarvest moodustab välisabi, millest lõviosa annab Euroopa Liit.

Kokku on Euroopa riigid ajavahemikus 1998?2001 Palestiina Omavalitsusele eraldanud 4 miljardit dollarit. Palestiinale läheb 10% ELi välisabist, millele lisanduvad riikide iseseisvad annetused. Näiteks märtsis 2004 kinnistas Suurbritannia 49 miljoni dollari suuruse abipaketi, kirjutab Ameerika Demokraatia Keskuse direktriss Rachel Ehrenfeld oma artiklis ?Arafati näpatud tulud?.

Saudi annetused olid aastani 2003 14,4 miljonit dollarit iga kahe kuu tagant. 2004. aastal eraldasid USA, Jaapan, EL ja Norra koos Araabia Liiga ja IMFiga 1,2 miljardit dollarit PO 2004. a eelarvesse. Maailmapank andis samal ajal 15 miljonit dollarit ja EL 40 miljonit dollarit PO ?reformideks ja erakorraliseks majandusabiks?. USA eraldised PO-le on kasvanud 100 miljonilt dollarilt 213 miljonile dollarile.