Maksuvõlgade sissenõudmise osakonna juht Raul Siem märkis Krediidiinfo esmakordse maksehäirestatistika kommentaariks, mis nimetas võlglaseks iga kuuendat palgasaajat, et maksuvõlglaste dünaamikas suuri anomaaliaid ei ole.

Eraisikute võlad moodustavad ligikaudu 60 protsenti maksuvõlgade koguarvust, kuid ettevõtete maksuvõlad on kordades suuremad, küündides 87 protsendini võlgade kogusummast.

Eraisikutest maksumaksjate koguarvust on maksuametile võlgu 8,7 protsenti. Valdav osa võlgadest jääb alla 10 000 krooni.

Maksu- ja tolliamet jagab maksumaksjad laias laastus kolmeks. Esimesed oskavad ja tahavad makse maksta, teised ei oska, kuid tahavad maksta ja kolmandad oskavad, aga ei taha makse maksta. Valdavalt kuuluvad maksudega hilinejad sellesse gruppi, kes küll tahavad maksta, kuid ei oska seda alati õigeaegselt teha, selgitas Raul Siem.

?Üldjuhul on hilinemise põhjusteks kas teadmatus maksukohustuste tekkimisest ja olemasolust, oskuste puudumine, et täita maksukohustusi, või siis ajutiste makseraskuste tekkimine,? ütles Siem. ?Siin on koht arenguks nii maksuhalduril kui ka maksumaksjal.?

Maksude tähtaegseks laekumiseks püüab maksuhaldur luua võimalikult mugavad tingimused maksude maksmiseks, seda nii tehniliste lahenduste arendamisega kui ka maksuteabe pakkumisega. Samas ootab maksuamet, et ka maksumaksja ilmutaks aktiivsust talle tekkinud kohustuste täitmisel.

Passiivseid maksumaksjaid virgutab maksuamet sundtäitmise hoiatusega. Ainuüksi hoiatusest tingituna maksti tänavu 9 kuuga ca 445 miljonit krooni võlga. Siem prognoosib, et aasta lõpuks tasuvad sundtäitmise hoiatuse saanud maksumaksjad ära ca 600 miljonit krooni. Maksuvõla sissenõudmist sundkorras alustab maksuamet aga alles siis, kui sundtäitmishoiatus pole mõjunud või muud lahendused puuduvad.

Autor: ÄP