• Jaga lugu:

    Maksuvõlglaste arv kahanes möödunud aastaga võrreldes

    Maksu- ja tolliameti andmeil langes maksuvõlglaste keskmine arv eelneva aastaga võrreldes 1,1 protsenti, kokku on praegu maksuvõlglasi 186 000.

    Maksuvõlgade sissenõudmise osakonna juht Raul Siem märkis Krediidiinfo esmakordse maksehäirestatistika kommentaariks, mis nimetas võlglaseks iga kuuendat palgasaajat, et maksuvõlglaste dünaamikas suuri anomaaliaid ei ole.
    Eraisikute võlad moodustavad ca 60 protsenti maksuvõlgade koguarvust, kuid ettevõtete maksuvõlad on kordades suuremad, küündides 87 protsendini võlgade kogusummast.
    Eraisikutest maksumaksjate koguarvust on maksuametile võlgu 8,7 protsenti. Valdav osa võlgadest jääb alla 10 000 krooni.
    Maksu- ja tolliamet jagab maksumaksjad laias laastus kolmeks. Esimesed oskavad ja tahavad makse maksta, teised ei oska, kuid tahavad maksta ja kolmandad oskavad, aga ei taha makse maksta. Valdavalt kuuluvad maksudega hilinejad sellesse gruppi, kes küll tahavad maksta, kuid ei oska seda alati õigeaegselt teha, selgitas Raul Siem.
    ?Üldjuhul on hilinemise põhjusteks kas teadmatus maksukohustuste tekkimisest ja olemasolust, oskuste puudumine, et täita maksukohustusi või siis ajutiste makseraskuste tekkimine,? ütles Siem. ?Siin on koht arenguks nii maksuhalduril kui ka maksumaksjal.?
    Maksude tähtaegseks laekumiseks püüab maksuhaldur luua võimalikult mugavad tingimused maksude maksmiseks, seda nii tehniliste lahenduste arendamisega kui maksuteabe pakkumisega. Samas ootab maksuamet, et ka maksumaksja ilmutaks aktiivsust talle tekkinud kohustuste täitmisel.
    Passiivseid maksumaksjaid virgutab maksuamet sundtäitmise hoiatusega. Ainuüksi hoiatusest tingituna maksti tänavu 9 kuuga ära ca 445 miljonit krooni võlga. Siem prognoosib, et aasta lõpuks tasuvad sundtäitmise hoiatuse saanud maksumaksjad ära ca 600 miljonit krooni. Maksuvõla sissenõudmist sundkorras alustab maksuamet aga alles siis, kui sundtäitmishoiatus pole mõjunud või muud lahendused puuduvad.
    Eestlaste maksehäiretest pankadele, liisingu- ja sidefirmadele <#loe siit=http://www.aripaev.ee/2743/uud_uudidx_274301.html>.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.