Kesk- ja Ida-Euroopa parim turg on Ukraina

Vaatasin huvi pärast, kuidas on Eesti aktsiatel läinud võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudega.

Me pole ei eessammujad ega sabassörkijad, vaid sellised keskpärased.

Eestist eespool on viis turgu. Parim on aasta algusega võrreldes Ukraina, kus aktsiaturg on tõusnud 100,7%. Rumeenia turg on tõusnud 75,2 protsenti, Slovakkia 53,2%, Ungari 48,2% ja T?ehhi 45,1%. Eesti börs on tõusnud 41 protsenti.

Lätist, mille tootluseks oli 31,3 protsenti, parem on olnud Bulgaaria (33,3%). Leedust (22,3%) eespool on Sloveenia (25%). Järgnevad Poola (22,2 protsenti) ja Horvaatia (22 protsenti). Vene aktsiaturg on regiooni viletsaim, olles tõusnud vaid 17 protsenti. Kõik regiooni aktsiaturud on plussis ? see on juba omaette saavutus. Kui Euroopa Liiduga ühinenud maade puhul on aktsiate ostmine arusaadav ja ka järgmise ringi liitujate puhul võiks kahtlustada välisinvestorite panustamist konvergentsiefektile, siis Ukraina fenomeni sellega selgitada ei saa.

Vaadates Eesti erinevate börsifirmade aktsiaid eraldi, selgub, et parim on olnud omada suurimat. Hansapanga aktsia hind on aasta algusest kerkinud 59,25 protsenti. Suurim on parim, juhul kui pole omatud vähelikviidset Tallinna Farmaatsiatehase aktsiat, mis on aasta algusest tõusnud 141,7 protsenti. Kui tavaliselt (vähemalt USAs) eeldatakse seda, et väikeettevõtete aktsiate tootlus on kõrgem kui suurtel seoses suurema riskiga, siis meil on vastupidi.

Üle kahekümne protsendi on veel tõusnud Tallinna Kaubamaja aktsia hind (39,6 protsenti), Harju Elektri aktsia (29,1 protsenti) ja Rakvere Lihakombinaadi aktsia (21,4 protsenti).

Merko Ehituse aktsia hind on tõusnud 16,6 protsenti, järgneb Kalev 15,2 protsendise ja Eesti Telekomi aktsia 12 protsendise tõusuga. Alla kümne protsendi on edenenud Saku Õlletehase aktsia (9,1 protsenti) ja Baltika aktsia. Norma aktsia hind on langenud 2,8 protsenti ja Klementi oma 7,5 protsenti. Tõsise hävingu on teinud Viisnurga aktsia, mis on kukkunud 39,1 protsenti.