• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kesk- ja Ida-Euroopa parim turg on Ukraina

    Vaatasin huvi pärast, kuidas on Eesti aktsiatel läinud võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudega.
    Me pole ei eessammujad ega sabassörkijad, vaid sellised keskpärased.
    Eestist eespool on viis turgu. Parim on aasta algusega võrreldes Ukraina, kus aktsiaturg on tõusnud 100,7%. Rumeenia turg on tõusnud 75,2 protsenti, Slovakkia 53,2%, Ungari 48,2% ja T?ehhi 45,1%. Eesti börs on tõusnud 41 protsenti.
    Lätist, mille tootluseks oli 31,3 protsenti, parem on olnud Bulgaaria (33,3%). Leedust (22,3%) eespool on Sloveenia (25%). Järgnevad Poola (22,2 protsenti) ja Horvaatia (22 protsenti). Vene aktsiaturg on regiooni viletsaim, olles tõusnud vaid 17 protsenti. Kõik regiooni aktsiaturud on plussis ? see on juba omaette saavutus. Kui Euroopa Liiduga ühinenud maade puhul on aktsiate ostmine arusaadav ja ka järgmise ringi liitujate puhul võiks kahtlustada välisinvestorite panustamist konvergentsiefektile, siis Ukraina fenomeni sellega selgitada ei saa.
    Vaadates Eesti erinevate börsifirmade aktsiaid eraldi, selgub, et parim on olnud omada suurimat. Hansapanga aktsia hind on aasta algusest kerkinud 59,25 protsenti. Suurim on parim, juhul kui pole omatud vähelikviidset Tallinna Farmaatsiatehase aktsiat, mis on aasta algusest tõusnud 141,7 protsenti. Kui tavaliselt (vähemalt USAs) eeldatakse seda, et väikeettevõtete aktsiate tootlus on kõrgem kui suurtel seoses suurema riskiga, siis meil on vastupidi.
    Üle kahekümne protsendi on veel tõusnud Tallinna Kaubamaja aktsia hind (39,6 protsenti), Harju Elektri aktsia (29,1 protsenti) ja Rakvere Lihakombinaadi aktsia (21,4 protsenti).
    Merko Ehituse aktsia hind on tõusnud 16,6 protsenti, järgneb Kalev 15,2 protsendise ja Eesti Telekomi aktsia 12 protsendise tõusuga. Alla kümne protsendi on edenenud Saku Õlletehase aktsia (9,1 protsenti) ja Baltika aktsia. Norma aktsia hind on langenud 2,8 protsenti ja Klementi oma 7,5 protsenti. Tõsise hävingu on teinud Viisnurga aktsia, mis on kukkunud 39,1 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.