Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karmiks muutuvad keskkonnanõuded sunnivad kümneid prügilaid sulgema
Enamik neist prügimägedest on ka tasandatud ja pinnasega kaetud. 2003. aasta lõpu seisuga töötab Eestis 33 tavajäätmeprügilat, vaid neli neist vastab keskkonnanõuetele. Kuigi jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine, on keskkonnaohutuse nõudeid arvestades viimane lubatav käitlusviis, ladestatakse suur osa olmejäätmetest endiselt sorteerimata ja keskkonnanõuetele mittevastavastesse prügilatesse. Probleemina on selles eelnõus kirjas teiste seas seegi, et jätkub keskkonna risustamine, prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märkis, et kui Põhjamaades prügistatakse väljaspool kogumissüsteemi vaid paari protsendi ulatuses, siis Eestis on see näitaja 25?30 protsenti.
?Eesti valdav suhtumine jäätmekäitlusesse koosneb siiani suures osas roosamannast ja kasumisoovist, lihtsate realiteetide tunnistamine, nagu see näiteks veemajanduses on olnud, läheb jäätmekäitluses visalt.
Lühidalt, prügistamisel on kaks alaliiki ? tarbimise käigus prügi maha poetamine (ingl k littering) ja teadlikult koorma ja kotiga metsa alla toomine (ingl k fly-typping). Neist esimest saab tõesti ohjeldada ainult keskkonnateadlikkuse ja järelevalve ning ja parema jäätmekäitluse korraldusega (prügikastide kättesaadavus jms). Teist levinud nuhtlust saab Euroopa üldise kogemuse põhjal ohjeldada eelkõige kogumissüsteemi maksimaalse laiendamise teel,? selgitas Eek.
Eek möönis, et Eestis on korraldatud jäätmevedu kohanud massiivset vastuseisu. Kuku raadio ?Linnatunni? saates tunnistas Tallinna Pirita linnaosavanem, et nende poolt läbi viidud pistelise kontrolli kohaselt ei olnud mingit jäätmeveolepingut 400 majapidamisel kontrollitud 700st, seega üle pooltel. ?Samas koristab linnaosavalitsus nädalas 250?300 suurt prügikotti. Kõik elanikud räägivad, et neil prügi ei teki. Kõik nagu usuvad ka sellist roosamannat ja kõik on üheaegselt nõutud, et nii palju prügi on laiali,? märkis Eek.
Soomes on eelmainitud suhtumisest jäätmekäitlusesse ammu üle saadud, kogumissüsteemiga liitumine on kohustuslik üle kogu riigi, on vaid mõned erandid, kokku 1?2%, ja esmasel hinnangul on ka prügistamine kindlasti suurusjärgu võrra väiksem kui Eestis.
?Jäätmekäitluse tasud pole Eestis muuga võrreldes ülemäära kõrged. Prügistamise peapõhjus pole prügilate arvus ega ka mitte esmaselt praegustes prügilate ladestustasudes, vaid roosamanna ja haldussuutmatuse kokteilis, mida laialdaselt tarbitakse,? pakkus Eek.
Lääne-Virumaa Haljala valla keskkonnaspetsialist Sulev Kiviberg nõustus väitega, et seoses väikeste prügilate sulgemisega ei viitsi inimesed, ja nii mõnigi firma, prügi suurde prügilasse viia või peavad seda kalliks ning jätavad oma jäätmed metsa alla.
?Selle tingivad elustiil ehk lohakus ja mugavus, püüd hoida kokku kõikvõimalikke kulusid (transpordikulu, prügiladestustasu, ajakulu),? pakkus ta. Kivibergi meelest on paljud inimesed riigis pettunud, nende ootused, et isiklik elujärg paraneb, ei ole täitunud ega paista täituvat. See tekitab trotsi kõigi ja kõige vastu. ?Tihti püütakse seda välja elada varjatud kujul kätte makstes. Pole oluline, kas see on millegi näppamine, kellegi petmine, jäätmete metsa alla viimine, valimata jätmine vm, peaasi, et tekiks tunne ? küll te veel näete,? ütles ta.
Haljala vallas on Kivibergi ütlust mööda olukord piirkonniti parem, piirkonniti hullem.
?On kujunenud kindel kontingent nn väikeettevõtjaid, meie puhul näiteks loomanahkadega hangeldajad, ka loomakasvatajad ja väikesed ehitusettevõtted, kelle võimalused on suhteliselt piiratud ja kes on lisakulutuste, sh jäätmete nõuetekohase käitlemise suhtes tundlikud. See on kategooria, kes püüab iga hinna eest oma konkurentsivõimet parandada,? selgitas keskkonnaspetsialist.
Teine osa prügistajatest on suvilate omanikud, kes suvilast linna sõites poetavad valdavalt sinnasamasse tee äärde kõike, olmeprügist kuni suurema kodutehnikani välja.
Riigimetsa Majandamise Keskuse Väätsa metskond puutub kokku ka Tallinna?Tartu maanteega. Väätsa metskonna metsaülem Harti Paimets tunnistas, et metsa alla toodava prügi hulk suureneb tuntavalt reede ja pühapäeva õhtul. ?Siis võetakse linnast maale sõites prügikott kaasa ja pühapäeval ämma juurest tagasi sõites visatakse nädalavahetusel kogunenud sodi tee äärde maha,? sõnas ta. Kuna maa-ala valdaja peab hoolitsema ka selle korrasoleku eest, tuleb prügi üles korjata metsameestel ning hoolitseda selle prügilasse toimetamise eest. Vaid korra maksis üks inimene selle kulu ise kinni, sest Paimets leidis tee äärde maha pandud kotist pere mobiiliarved. ?Tuntavalt kasvas prügi toomine loodusesse pärast väikeste prügilate sulgemist 1998.?1999. aastal. Kõige enam saavad kannatada Tallinna?Tartu maantee ümbrus ja linnametsad. Metsa alla jõuavad lisaks puulehtedele ka autokummid, telerid, vanad külmikud ja pliidid,? pajatas Paimets. Eelmisel aastal kulutas Väätsa metskond 11 323 ja sel aastal 5545 krooni, et selline prügi tema õigesse kohta ehk Väätsa prügilasse jõuaks.
Autor: Signe Kalberg