Lahtiste uste päev meelitas idanaabreid
?Ritsu konstrueeritud tööpingid ja abivahendid võimaldavad töödelda palki praktiliselt kadudeta,? juhatab Valgamaal tegutseva Ritsu juhataja Ants Randmaa sisse ringkäigu ettevõtte kuude tsehhi eelmise nädala lõpus. Randmaa sappa haagib ennast ligi 70 inimest. Töökeeleks on vene keel, sest üle poole huvilistest on pärit Venemaalt, sekka puidutöötlejaid Valgevenest, Ukrainast, Lätist, Leedust, T?ehhist ja Eestist.
Lahtiste uste päevi on Ritsu korraldanud ka varasematel aastatel ning alati on leidnud juurde uusi püsikliente.
Digikaameratega varustatud külalised filmivad hoolega iga töötavat tootmisliini ja iga töödeldud palgi või laua otsa. Ants Randmaa ei keela, vastupidi ? õhutab omandama parimat kogemust. ?Ärge kunagi tehke sellist viga, nagu tegime meie, et läksime lihtsama vastupanu teed ja paigaldasime ainult ühe ventilaatori,? õpetab Randmaa ninasõõrmeid kõditava tolmuse sõrmjätkuliini juures.
Pihkva oblasti kaubandus-tööstuskoja president Vladimir Zubov nendib, et kuigi nad näevad, kuidas tuleks toota, ei suuda nad kohe kõike järele teha. ?Ritsu puhul saab rääkida parimast sümbioosist ? nad teavad, kuidas konstrueerida just selliseid seadmeid, nagu puidutööstus vajab,? sõnab Zubov.
Zubovi andmeil tegutseb Pihkva oblastis umbes 400 metsatööstusettevõtet, kellest Ritsuga teeb aktiivset koostööd vaid kuus firmat. ?Enamik neist müüb Ritsule saematerjali ning osa on ostnud Ritsult saekaatreid ja muid puidu esmase töötlemise liine,? täpsustab Zubov.
Ritsu tsehhide vaieldamatuks vaatamisväärsuseks osutuvad ökonoomsed kalorifeerahjud. Ikka ja jälle sirutab keegi külalistest käe kuuma õhku puhuva ahjuava poole ja õhkab, kuidas suhteliselt väike ahi suudab soojaks kütta nii suure tootmisruumi. Sületäis laua- või prussiotsasid ning poole tunni pärast on metallangaar soe.
Riias asuva saepurugraanulite tehase SIA Latgranula kommertsdirektori Maris Berzin?i kinnitusel plaanivad nad kuu aega tagasi muretsetud umbes 40 000 krooni maksvale kalorifeerahjule kindlasti veel teise juurde osta.
?See ahi kukkus meil tõesti hästi välja,? muheleb Ants Randmaa ülipopulaarsest müügiartiklist rääkides. ?Vorbime ahje teha isegi suvel, sest tahtjaid on nii palju.?
Kuigi Ritsu valmistab üle 60 erineva puidutööstuse seadme, peab Randmaa talle kuuluvat Ritsut siiski eelkõige palkmajade tootjaks. Ritsu tänavusest 50 miljoni kroonisest käibest moodustavad palkmajad 90 protsenti ja tööstusseadmed 10 protsenti.
Ritsu ekspordib oma tooteid 26 riiki, sealhulgas palkmaju müüb 22 riiki.
?Meie põhieesmärk on varustada palkmajade tootmine parima sisseseadega,? põhjendab Randmaa, miks Ritsu tegeleb aktiivselt ka tööstusseadmete konstrueerimise ja valmistamisega.
Samas teeb Randmaale muret, et kuna Eestis pole asutust, mis annaks seadmetele Euroopa Liidus nõutud sertifikaadi, on Ritsus välja töötatud seadmeid võimatu väljapoole müüa.
?Oleme leidnud õnneks võimaluse, et saada oma seadmetele sertifikaat Lätist,? lausub Randmaa ja lisab, et Ritsul on neli patenteerimiskõlblikku tehnoloogilist uuendust.