Krediitkaart on ikka kasutamiseks

Hansapank püüab krediitkaartide pealt saadavat tulu kasvatada. Krediitkaart on kasutamiseks, mitte rahakoti kaunistamiseks.

?Kaartidega seotud tasud kasvasid aastaga 25,8%,? kirjutas pank III kvartali tulemuste teates. ?Kui varem oli peamiseks kasvumootoriks kaartide arvu suurenemine, siis järjest enam pöörab grupp tähelepanu kaartide aktiivsemale kasutamisele.?

Nüüd siis on ka samme näha. Vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul hakkab kehtima 30päevane intressivabastus, samas kehtestati seni kuutasuta krediitkaardile järgmise aasta aprillist 15kroonine kuutasu, kirjutas Eesti Päevaleht.

Selleks, et kliendile kaart ?ära tasuks?, peaks iga kuu alguses krediitkaardiga maksimaalse limiidi ulatuses kohe maksma. Kui paljud kunded lasevad krediitkaardi kuu alguses, kui kontole saabub palk, punasesse? Ma kaldun arvama, et väga vähesed.

Pangale tasub kaart end väga hästi ära. Mida lühemaks ajaks klient krediitkaardiga (intressivaba) laenu saab, seda tulusam pangale. Kui kunde kaarti üldse ei kasuta, teenib pank selle pealt ikka, varem aga ei teeninud. Pank võib loota, et kliendid ei pane seda muudatust tähele või on nii mugavad, et ei vaheta toodet/panka ümber. See on muidugi julge ootus, kuid võib õnnestuda, sest kui palju kunded ikka raha loevad, kui jutuks tulevad panga teenustasud.

Eestis on 16 protsendil Hansapanga klientidest krediitkaardid. Selles vallas on Hansapanga turuosa 66%. Ilmselt pole Eestis oluliselt rohkem krediidikõlblikke kliente, arvestades ka panga suurt turuosa. Lätis oli septembris seitsmel protsendil Hansapanga klientidest krediitkaart, mis tegi Hansapanga turuosaks 39%. Leedus on vaid kolmel protsendil Hansapanga kundedest krediitkaart, millega pandale kuulub 64% turust.

Hansapanga puhas teenustasutulu on kenasti suurenenud.

Investoritele peaks krediitkaardile teenustasu kehtestamine meeldima. Suuremad tulud ja väiksem tulude kõikuvus koos klientide aktiivsuse tõusuga peaks panga kasumit kasvatama.