• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediitkaart on ikka kasutamiseks

    Hansapank püüab krediitkaartide pealt saadavat tulu kasvatada. Krediitkaart on kasutamiseks, mitte rahakoti kaunistamiseks.
    ?Kaartidega seotud tasud kasvasid aastaga 25,8%,? kirjutas pank III kvartali tulemuste teates. ?Kui varem oli peamiseks kasvumootoriks kaartide arvu suurenemine, siis järjest enam pöörab grupp tähelepanu kaartide aktiivsemale kasutamisele.?
    Nüüd siis on ka samme näha. Vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul hakkab kehtima 30päevane intressivabastus, samas kehtestati seni kuutasuta krediitkaardile järgmise aasta aprillist 15kroonine kuutasu, kirjutas Eesti Päevaleht.
    Selleks, et kliendile kaart ?ära tasuks?, peaks iga kuu alguses krediitkaardiga maksimaalse limiidi ulatuses kohe maksma. Kui paljud kunded lasevad krediitkaardi kuu alguses, kui kontole saabub palk, punasesse? Ma kaldun arvama, et väga vähesed.
    Pangale tasub kaart end väga hästi ära. Mida lühemaks ajaks klient krediitkaardiga (intressivaba) laenu saab, seda tulusam pangale. Kui kunde kaarti üldse ei kasuta, teenib pank selle pealt ikka, varem aga ei teeninud. Pank võib loota, et kliendid ei pane seda muudatust tähele või on nii mugavad, et ei vaheta toodet/panka ümber. See on muidugi julge ootus, kuid võib õnnestuda, sest kui palju kunded ikka raha loevad, kui jutuks tulevad panga teenustasud.
    Eestis on 16 protsendil Hansapanga klientidest krediitkaardid. Selles vallas on Hansapanga turuosa 66%. Ilmselt pole Eestis oluliselt rohkem krediidikõlblikke kliente, arvestades ka panga suurt turuosa. Lätis oli septembris seitsmel protsendil Hansapanga klientidest krediitkaart, mis tegi Hansapanga turuosaks 39%. Leedus on vaid kolmel protsendil Hansapanga kundedest krediitkaart, millega pandale kuulub 64% turust.
    Hansapanga puhas teenustasutulu on kenasti suurenenud.
    Investoritele peaks krediitkaardile teenustasu kehtestamine meeldima. Suuremad tulud ja väiksem tulude kõikuvus koos klientide aktiivsuse tõusuga peaks panga kasumit kasvatama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.