• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiamet uurib sadamatasude tõusu

    Konkurentsiametile on esitanud kaebuse Tallinna Sadama plaanitava hinnatõusu suhtes transiidifirmasid koondav Eesti Transiidiassotsiatsioon, kuid analüüsitaotluse on samale ametkonnale teinud ka sadam ise.
    Transiidiassotsiatsiooni tegevjuht Andrus Kuusmann ütles, et on teemaga tegelenud äärmise põhjalikkusega ja veendunud, et olulist vahendit omava ettevõttena ei oma Tallinna Sadam seaduslikku õigust suvalisi hindu kehtestada.
    Konkurentsiamet arutas esitatud taotlusi põgusalt reedel, kuid põhjalikum analüüs peaks valmima 2-3 nädala jooksul. ?Ma ei saa aru, miks Tallinna Sadam sellise taotluse alles nüüd tegi, kui aega uute tasude kehtima hakkamiseni on nii vähe jäänud,? lausus ameti peadirektori asetäitja Aini Proos.
    Kommenteerides transiidiassotsiatsiooni seisukohta, et transiidikoridoride suhtes on Tallinna Sadam turgu valitsev ettevõte, ütles Proos, et sadam muudkui tõstab hinda ja on seejuures kindel, et transiit jääb alles. ?Tõelise konkurentsi olukorras nii hoolimatult hinda tõsta ei saaks,? tõdes ta. Proosi sõnul vajab olukord põhjalikumalt analüüsi, sest kui kõik ümberkaudsed sadamad on hindu vahepeal tõstnud, siis ehk on ka Tallinna Sadamal õigus seda teha.
    Proosi hinnangul on olemas kahtlus, et Tallinna Sadam on lisaks reisilaevaliiklusele ka transiidikoridoride osas turgu valitseval positsioonil, ja sel juhul tuleb kontrollida, kas ettevõte on oma seisundit kuritarvitanud. ?Valusad punktid paistavad siit välja küll,? lisas ta.
    Sadamatasude tõusu vastu suurtele naftatankeritele ja reisilaevadele ligi poole võrra on ka Eesti Sadamaoperaatorite Liit. Selle juht Ago Tiiman lubab vajadusel liidu liikmete huvisid kasvõi kohtusse kaitsma minna. Juba praegu on Tallinna Sadama plaan tema sõnul operaatorite tegevust halvanud: kui varasematel aastatel on tarnelepingud selleks ajaks juba sõlmitud olnud, siis nüüd on see tegemata. Operaatorid pole sadamatasude tõusu vastu üldse, vaid sooviks, et see tõus oleks laugem: näiteks igal aastal mõne protsendi võrra, nagu teevad ümbruskonna sadamad. Siis ei sunniks see kaubaomanikke teisi sadamaid otsima.
    Tallinna Sadama juhatuse liige Aare Tammemäe põhjendas sadamatasude tõstmise kava vajadusega suuremahuliste investeeringute järele: aastatel 2004?2008 tuleb investeerida 5,4 miljardit krooni. Miks on tõus nii suur just naftatankeritele? ?Sest siin on tegu suure äririskiga, mille maandamiseks on tarvis tagada suuremat tootlust,? selgitas ta.
    Olen seisukohal, et riik ei tohi võtta ülemääraseid riske, mis seavad ohtu transiidisektori arengu. Reisijateveol pole kavandatud sadamatasude suurendamine millegagi põhjendatud.
    Pole vahet, kas 50% võrra suurendatakse piima hinda või maamaksu ? asjaosalistele on selline hinnatõus väga valus. Tavaliselt lööb nii järsk hinnahüpe turu täiesti segamini.
    Ma soovin, et kõik sadamatasude tõstmisega seotud riskid oleks väga põhjendatult läbi kaalutud. Seoses sellega on mul järgmisel nädalal kavas kohtuda ka rahandusminister Taavi Veskimägiga.
    Mina pean täna juhatuse poolt toodud majanduslikke põhjendusi sadamatasude tõstmiseks piisavaks.
    Pidades silmas, et vahepeal pole hinnatase naabersadamates tervikuna muutunud, ei näe ma täna uusi argumente, miks peaks suvist Tallinna Sadama nõukogu otsust ringi vaatama hakkama.
    Sadama eesmärk on olla jätkuvalt konkurentsivõimeline Läänemere piirkonnas, olemata seejuures liiga odav ega põhjendamatult kallis. Ma usun, et Tallinna Sadama eesmärk ei saa olla n-ö discounter-sadamana tegutsemine.
    Selles äris konkurentsis püsimiseks peab sadam osutama kvaliteetset ja kiiret teenust ? täiendavad mahukad investeeringud lähiaastatel on vältimatud, mis kokkuvõttes mõjuvad Eesti majandusarengule positiivselt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.