Konkurentsiamet uurib sadamatasude tõusu

Konkurentsiametile on esitanud kaebuse Tallinna Sadama plaanitava hinnatõusu suhtes transiidifirmasid koondav Eesti Transiidiassotsiatsioon, kuid analüüsitaotluse on samale ametkonnale teinud ka sadam ise.

Transiidiassotsiatsiooni tegevjuht Andrus Kuusmann ütles, et on teemaga tegelenud äärmise põhjalikkusega ja veendunud, et olulist vahendit omava ettevõttena ei oma Tallinna Sadam seaduslikku õigust suvalisi hindu kehtestada.

Konkurentsiamet arutas esitatud taotlusi põgusalt reedel, kuid põhjalikum analüüs peaks valmima 2-3 nädala jooksul. ?Ma ei saa aru, miks Tallinna Sadam sellise taotluse alles nüüd tegi, kui aega uute tasude kehtima hakkamiseni on nii vähe jäänud,? lausus ameti peadirektori asetäitja Aini Proos.

Kommenteerides transiidiassotsiatsiooni seisukohta, et transiidikoridoride suhtes on Tallinna Sadam turgu valitsev ettevõte, ütles Proos, et sadam muudkui tõstab hinda ja on seejuures kindel, et transiit jääb alles. ?Tõelise konkurentsi olukorras nii hoolimatult hinda tõsta ei saaks,? tõdes ta. Proosi sõnul vajab olukord põhjalikumalt analüüsi, sest kui kõik ümberkaudsed sadamad on hindu vahepeal tõstnud, siis ehk on ka Tallinna Sadamal õigus seda teha.

Proosi hinnangul on olemas kahtlus, et Tallinna Sadam on lisaks reisilaevaliiklusele ka transiidikoridoride osas turgu valitseval positsioonil, ja sel juhul tuleb kontrollida, kas ettevõte on oma seisundit kuritarvitanud. ?Valusad punktid paistavad siit välja küll,? lisas ta.

Sadamatasude tõusu vastu suurtele naftatankeritele ja reisilaevadele ligi poole võrra on ka Eesti Sadamaoperaatorite Liit. Selle juht Ago Tiiman lubab vajadusel liidu liikmete huvisid kasvõi kohtusse kaitsma minna. Juba praegu on Tallinna Sadama plaan tema sõnul operaatorite tegevust halvanud: kui varasematel aastatel on tarnelepingud selleks ajaks juba sõlmitud olnud, siis nüüd on see tegemata. Operaatorid pole sadamatasude tõusu vastu üldse, vaid sooviks, et see tõus oleks laugem: näiteks igal aastal mõne protsendi võrra, nagu teevad ümbruskonna sadamad. Siis ei sunniks see kaubaomanikke teisi sadamaid otsima.

Tallinna Sadama juhatuse liige Aare Tammemäe põhjendas sadamatasude tõstmise kava vajadusega suuremahuliste investeeringute järele: aastatel 2004?2008 tuleb investeerida 5,4 miljardit krooni. Miks on tõus nii suur just naftatankeritele? ?Sest siin on tegu suure äririskiga, mille maandamiseks on tarvis tagada suuremat tootlust,? selgitas ta.

Olen seisukohal, et riik ei tohi võtta ülemääraseid riske, mis seavad ohtu transiidisektori arengu. Reisijateveol pole kavandatud sadamatasude suurendamine millegagi põhjendatud.

Pole vahet, kas 50% võrra suurendatakse piima hinda või maamaksu ? asjaosalistele on selline hinnatõus väga valus. Tavaliselt lööb nii järsk hinnahüpe turu täiesti segamini.

Ma soovin, et kõik sadamatasude tõstmisega seotud riskid oleks väga põhjendatult läbi kaalutud. Seoses sellega on mul järgmisel nädalal kavas kohtuda ka rahandusminister Taavi Veskimägiga.

Mina pean täna juhatuse poolt toodud majanduslikke põhjendusi sadamatasude tõstmiseks piisavaks.

Pidades silmas, et vahepeal pole hinnatase naabersadamates tervikuna muutunud, ei näe ma täna uusi argumente, miks peaks suvist Tallinna Sadama nõukogu otsust ringi vaatama hakkama.

Sadama eesmärk on olla jätkuvalt konkurentsivõimeline Läänemere piirkonnas, olemata seejuures liiga odav ega põhjendamatult kallis. Ma usun, et Tallinna Sadama eesmärk ei saa olla n-ö discounter-sadamana tegutsemine.

Selles äris konkurentsis püsimiseks peab sadam osutama kvaliteetset ja kiiret teenust ? täiendavad mahukad investeeringud lähiaastatel on vältimatud, mis kokkuvõttes mõjuvad Eesti majandusarengule positiivselt.