Kullaäri võtab töötaja palgata tööle

?Olin seal firmas üle kuu aja tööl, täitsin kõik mulle pandud ülesanded, palka selle eest ei saanud,? rääkis Markii-Goldi Nõmme kunstigalerii nüüdseks juba endine töötaja, kes ei soovinud enda tuleviku huvides nime ajalehes avalikustada. ?Palga maksmise küsimusele vastamisest hiiliti pidevalt kõrvale, küll aga rõhutati kogu aeg, kui austusväärne on kullassepa amet.?

Pärast enam kui kuuajalist tasuta töötamist pani Markii-Goldi juht Viktoria Lukats kullassepa õpilasena tööle võetule allakirjutamiseks ette ?Õppealase kokkuleppe?. Kokkuleppes seisab, et õpilane nõustub kuuekuulise õpiaja töötama tasuta ning pärast seda lepib esimestel tööaastatel miinimumpalgaga. Samas kirjeldatakse enamikus kaheleheküljelisest lepingust töötaja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi, samuti ka seda, et õpilase suhtes kehtivad tööseadusandluse punktid. Töölepingu lubas Markii-Gold õpilasega sõlmida pärast pooleaastast töötamist.

Leppest nähtub, et õpilase kullassepaks koolitamine maksab Markii-Goldile 120 000 krooni ja selle tasaarveldamiseks peab õpilane ettevõttes töötama 3,5 aastat. Kui õpilane lahkub firmast enne 3,5 aasta täitumist, peab ta ettevõttele tagasi maksma kogu õpperaha. Lisaks kohustub õpilane mitte hilinema ega puuduma, sest vastasel juhul nõuab firma temalt tagasi õpperaha vähemalt 20 000 krooni.

UÜ Markii-Gold direktori Viktoria Lukatsi sõnul on normaalne, et inimene õppimise ajal palka ei saa. ?Ülikoolis ju ei maksta ka teile õppimise ajal palka,? sõnab ta. ?Kullasseppasid ei õpetata kuskil ja me koolitame töötajad endale ise.? Lukats ütleb, et tema firma on ainuke terves Tallinnas, kes kullasseppasid koolitab. ?Kullassepa koolitamine võtab aega seitse aastat ja esimese kolme aasta jooksul suudab ta teenida vaid miinimumpalka. Amet on raske, enamik meil õppinuist ei ole hakkama saanud,? räägib Lukats. Siiski kinnitab ta, et ei ole veel üheltki lahkunult raha tagasi nõudnud.

?Ei-ei, sellist asja ei või küll teha, et inimest palgata tööle sundida,? sõnab Tallinna II töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu kullaäri personalivärbamisest kuuldes. ?Ka juba 200 aastat tagasi andis tööandja töötajale vähemalt prii toidu.?

Reinsalu möönab, et õpilaste töölevõtmisega on olnud probleeme. ?Ettevõtjad ei taha mõista, et inimest ei saa sundida töötama selle nimel, et tööle saada,? räägib ta. ?Õpilane tuleb aga võtta tööle samamoodi kas katseajaga või osalise tööajaga ja kui firma võtab tööle oskusteta inimese, on see puhtalt firma, mitte töötaja probleem.?

Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare sõnul on kõnealune ?Õppealane kokkulepe? käsitletav erisoodustusega töölepinguna ning selles leiduvad mitmed punktid on kehtetud.

Juveelitoodetega tegeleva OÜ Kuldgraal juht Raili Vinn sõnab, et kui töökoda endale töötaja koolitab, siis tehakse tavaliselt õpilasega üsna siduv leping. ?Õpilane kas n-ö ostab endale firmast koolituse, makstes selle eest, või istubki miinimumpalga peal,? räägib Vinn. ?Muidu on oht, et inimene õpetatakse kullassepaks välja ja ta läheb teeb endale hoopis oma kullassepaäri.?

Vinn meenutab, et varem ARS Juveelis töötades võeti seal ka õpilasi, kes said hästi väikest palka. ?Esialgu on ju noor inimene üsna kasutu, ta viidab ainult meistri aega,? selgitab ta.