Vaata peeglisse, härra peaminister!

Kõnes erakonnakaaslastele ütles peaminister Juhan Parts, et erakonna populaarsuse kukkumine on suur asi ja et sel asjal pole üht suurt põhjust. Peaministril on õigus: ei ole üht suurt põhjust, neid on mitu.

Võtame nulltolerantsi. Paljudele häguseks jäänud sõna oli üks olulisene märk Res Publica (RP) valimiskampaanias. Ja ?Vali kord!?. Kui need kaks kokku panna, siis eeldan, et inimesed ootasid kokkuvõttes nn ausat poliitikat, kus võimu juurde pääsenud inimesed vastutavad oma tegude eest. Ja kus ei sallita võimuga mängimist, valijate kannatuse proovilepanekut. Kirjeldatud teguritest leidsin mõned valitsuspartei madala populaarsuse põhjused.

Kõigepealt RP liikme Tõnis Paltsu juhtum. Juba enne 2002. aasta kohalikke valimisi oli selge, et Paltsu maksuasi, Levicomi müügitehing ligi 800 mln kr eest, on sattunud maksupettuste uurimise keskuse tähelepanu alla. Sellele vaatamata otsustas Tõnis Palts kandideerida Tallinnas RP nimekirjas. Olles võimaliku maksukuriteoga uurimise all, kandideeris ta ka Riigikokku. Temast sai rahandusminister, kes kasutas oma positsiooni, et avaldada survet toonasele maksuameti juhtkonnale. Kui sellest ei aidanud, võttis ta päevapealt maha maksuameti juhi ajal, mil maksuametnikud olid teel suvepäevadele ja rahandusministeeriumi rahvas valmistumas jalgrattamatkaks. Kabinetivaikuses sündis otsus, mis tõi maksuameti juhiks Aivar Rehe, kelle käe all on Paltsu maksuasi pandud kalevi alla. Palts astus küll rahandusministri ametist tagasi, ent võttis edasi vastu Riigikogu liikme palka ja tänaseks on temast saanud Tallinna linnapea. Lisaks on kaitsepolitseis uurimisel Paltsu tehinguid puudutav kriminaalasi.

Võtame RP liikme Ken-Marti Vaheri. Kandideeris möödunud aasta märtsis Riigikogu valimistel. Temast sai justiitsminister. Mõne kuu pärast jäi politseile vahele, kui sõitis maanteel kiirusega 134 km/h. Selgus, et ministril oli varasemast üle 20 liiklusrikkumise. Vaher jätkab ministriametis tänaseni.

Võtame RP üldkogu möödunud aasta sügisest. Üldkogule eelnenud päevadel kasutasid peaminister Juhan Parts ja tema usaldusisikud karme meetodeid, et kindlustada ?õigete? inimeste kaasamine erakonna juhtkonda. Tuli kindlustada, et Palts ja Vaher pälviksid erakonna toetuse. Partsi, Paltsu ja riigikogu esimehe Ene Ergma riigipalgal nõunikud saatsid laiali elektronkirju, milles anti erakonna liikmetele vajalikud juhtnöörid. Järgnevalt kirjutasid mõned RP liikmed alla pöördumisele, milles tõdeti, et juhtkonna selline käitumine on rünnak erakonna püsiväärtuste vastu. See mõistuse hääl oli erakonna juhtidele kui hane selga vesi.

Lihula juhtum. Valitsus Juhan Partsi juhtimisel saadab kommunismiohvritele püstitatud mälestusmärki maha võtma pipragaasiga varustatud eriüksused: märulipolitsei ja K-komando. Mälestusmärk, mida käis avamas paar tuhat inimest, võeti maha õhtuhämaruse varjus pärast seda, kui Kreml oli nimetanud monumenti pühaduseteotuseks. Hiljem selgus, et samba eemaldamiseks kraana- ja veoteenust tellides ei öelnud võimukandjad välja tegelikku eesmärki.

Viimane vaatus. Tõnis Palts pürib Tallinnas võimule, kasutades selleks teiste erakondade poliitikute labast ülesostmist. Esimene ohver oli Lasnamäelt Savisaare toel volikokku pääsenud ehitusfirma Maastik-Ehitus juht Vitali Faktulin, kellest sai üleöö siseministri nõunik kuupalgaga 16 000 kr. Olenemata sellest, et tal polnud tööpaikagi ja et tal on raske end eesti keeles väljendada. Järgmised etturid olid venekeelse Lasnamäe Kari kooli direktor Jevgeni Karavajev ja reklaamifirma Medved juht Irina Didenko. Et saadikud meelt ei muudaks, pani Palts ?äraostetud? üheks ööks Olümpiasse.