Hansa ootab veel paremaid aegu

Seoses kiire kasvuga Balti riikide finantssektoris ning laienemisega Vene turule otsustas Hansapank tulevast aastast tõsta grupi finantseesmärke.

?Eestis kasvab panga kasum veel veidi heal juhul paar-kolm aastat, Leedus kosub kasum aga kindlasti kiiremini ja veel vähemalt viis aastat ning Läti kasv jääb nende kahe riigi vahele,? ütles Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt. Venemaa arenguid Neivelt veel ennustama ei tõtta. ?Elame, näeme ja las me seal tegutseme kaks aastat ja siis vaatame uuesti, kas tasub rohkem raha sinna investeerida,? ütles ta.

Hansapank teatas neljapäeval, et kasvatab Venemaa tütarpanga aktsiakapitali 1,3 miljardi kroonini. Hollandi panga ING analüütiku David Nangle sõnul on Hansapanga finantseesmärkide tõstmine väga hea uudis, mis suurendab ka investorite usaldust firma juhtide vastu. ?Kuna sel nädalal kohtuvad Prahas ING investorid ja panga juhid, ootame me kohtumise ära ja siis vaatame, mida teha edasi panga kasumiprognooside, soovituse ja aktsia hinnasihiga,? ütles Nangle Äripäevale. Seni kehtib Nangle antud ?müü?-soovitus.

Austria panga CA-IB analüütik Sait Erda rõõmustas samuti uudise üle. ?Tõstan sel nädalal kasumiootusi ja hinnasihti,? avalikustas ta. Erda soovitas viimati Hansapanga aktsiat osta.

Hansapanga hinnangul jätkub nende positiivsete tegurite koosmõjul sarnane kiire areng Balti riikide finantssektoris ka järgneva 2?3 aasta jooksul, mistõttu tõstis grupp maksude-eelse tegevuskasumi kasvu eesmärgi 10 protsendilt 15-le, teatas firma börsile. Oluline osa tegevuskasumi kasvust tuleb paranenud kuluefektiivsusest. Pank loodab korraldada pangasiseseid protsesse paremini kui seni ning kasvatada tegevusmahtusid olemasolevate ressurssidega. Sellega seoses alandati ka kulu-tulu suhte eesmärki 5 protsendipunkti võrra, 45 protsendile.

Samuti otsustati alandada riskikulu eesmärki 0,1 protsendipunkti võrra seoses tegevuskeskkonna ning grupi laenuportfelli riskitaseme paranemisega. Uus eesmärk on hoida riskikulu majandustsükli keskmisena allpool 0,5%. Hansapanga omakapitali tootluse eesmärk ei muutunud ning on endiselt 20%.

Hansapank on seadnud eesmärgiks saada 2007. aastaks modernse panganduse võrdkujuks Euroopas.

Hansapanga Grupi tänased majandustulemused on Euroopa parimate universaalpankadega igati võrreldavad, kuid panga senised finantseesmärgid jäävad parimate tasemele alla.

OÜ-le Perlos kuulub ligi 8,7 miljoni krooni eest 65 000 Hansapanga aktsiat. Hansapanga finantseesmärkide kergitamine oli etteaimatav. Kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis on Hansapangal olnud üks paremaid lähtepositsioone ja aktsiatootlust vaadates on tal olnud ka üks kiiremaid tähelende. Aktsiaid on mul alates 1997. aastast.

Samuti on Eesti olnud majanduskasvu poolest Balti riikide lipulaev, tõsi, viimastel aastal on Läti ja Leedu hoo sisse saanud ja numbriliselt majanduskasv stabiliseerunud Eesti omast kõrgem. Näiteks Läti Parex Banka, mis on hõivanud Läti panganduses teise koha, on Hansapangast arengult ikka päris kaugel maas.

Hoian Hansapanga aktsiaid edasi ka sellepärast, et USA ja Lääne-Euroopa suured pensionifondid peavad aasta lõpus fondidesse raha paigutama ja investeeritakse ju just sinna, kus on ka tootlust olnud. Ja kui strateegia näeb ette, et mingi osa tuleb panna Balti riikide aktsiatesse, siis pole seda ju mujale paigutada kui Hansapanka, Eesti Telekomi, Normasse, Leedu Telekomi, ja veel paar vähem likviidset aktsiat, mis veel aga ei kuulu investorite lemmikute hulka. Arvan, et Hansapanga aktsial käesolevas hinnasektoris ei ole ka edaspidi mitte kuskile väga kukkuda. Usun, et enamikule investoritele on Hansapank ikka tootlusaktsia ja dividendid on sealjuures lisaboonus. Tore, et makstakse, see lisab ainult atraktiivsust.

Hetke tasemelt Hansapanga aktsiaid juurde osta ei ole plaanis ja seda vaatamata panga väga headele majandustulemustele, sest Perlose väärtpaberiportfellis on neid investeeringu hajutamise printsiipe jälgides piisavalt. Ka panga turuhinna ja raamatupidamisliku väärtuse suhe on juba päris kõrge. Hetkel oleks õige leida uusi pärleid investeeringuteks, nagu näiteks Trigoni Teise Laine Fond. Ka Kesk- ja Ida-Euroopa on juba päris kallis, mis muidugi ei tähenda seda, et pikemad investeeringud ei võiks seal olla hea tootlusega.