Kvaliteedijuhtimissüsteem annab trumbid kätte

Standard ISO 9001:2000 on reeglistik firmadele, kes on võtnud eesmärgiks kliendi rahulolu saavutamise läbi perfektselt töötava protsessijuhtimise.

Euroopa Liitu astumisega on taas aktuaalsemaks muutunud küsimus, kas ISO sertifikaat on võti, mis avab kergemini erinevate turgude väravad.

?Läbi tulemuslikkuse parandamise, klientide ja töötajate rahulolu suurendamise ja usaldusväärsuse kasvu, mis peaksid olema kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamise tulemused, on võimalik suurendada oma konkurentsivõimet. Sertifikaat on ametlik tõend selle kohta, et kõik toimib vastavalt nõuetele,? tutvustab Onoper.

Kvaliteedisüsteemi elluviimiseks tuleb läbida aega ja ressursse nõudev protseduur. Määratleda tuleb kogu tegevuse eesmärk, põhitegevused ja protsessid, vastutused, reeglistik, dokumentide loetelu, arhiveerimise kord jne. Peale väljaarendamise ja juurutamise tuleb pidevalt tegeleda parendamisega. Seega võiks alustatud protsessi pidada lõputuks. Suurimad probleemid kvaliteedisüsteemide rakendamisel on ressursside (inimesed, aeg) vähesus, rakendamiseks tehtavate kulutuste suurus ning keerulised standardinõuded. q

ISO kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamise vajadus tekkis seoses sooviga lisada heale materiaalsele baasile ka inimeste teadlikkus. Kuna müüme oma tooteid põhiliselt Eesti kitsal turul, pidasime tähtsaks töötajate oskusi paremini märgata ja rahuldada klientide vajadusi.

Süsteemi juurutamine võttis aega peaaegu 8 kuud ja läks maksma umbes 500 000 krooni. Lisanduvad täiendamise ja järelevalveauditi kulud. Suurim raskus süsteemi juurutamisel oli inimeste vastuseis esmapilgul mittevajalikele nõuetele, mis tõid kaasa suurema paberitöö.

Süsteem aitas tuntavalt kaasa sisemise tööprotsessi korrastamisele. Omavaheline suhtlemine, mis tihti on probleemiks, on nüüd lausa reeglitega paika pandud.

Meil tekkis kvaliteedisüsteemi juurutamise vajadus, kuna ehituse riigihangetel osalevatele firmadele on kvaliteedisüsteemi omamine sageli nõutav.

Koolitusprojekti sertifikaadi saamiseks alustasime eelmise aasta detsembris. Projekti lõpp sattus aga kevadele, mil ehitajatel on väga kiire aeg. Töötajatel tekkis probleeme koolitusele jõudmisega ning nad olid lihtsalt pärast tööpäeva väsinud. Projekti jätsimegi pooleli pärast seda, kui üks töötaja loengus tukastas.

Probleemiks oli ka süsteemi sisseviimise vajalikkuse idee ?mahamüümine? töötajatele ? miks peaks tekitama juurde paberitööd, kui oma sisemine kvaliteedisüsteem on nagunii olemas ja toimib?

Me ei ole taotlemisest loobunud, kuid tõenäoliselt tuleb jätkamiseks valida selline aeg, mil tööd on vähem.

Normaalseks toimimiseks peaks muidugi kõigil ehitusprotsessil osalejatel (tellija, projekteerija, järelevalve jt) olema ühesugune haldussuutlikkus.

Meil on väga palju partnereid, kelle administreerimisvõime on nii väike, et ei suuda meie dokumentatsiooniga hakkama saada. Samas tean firmasid, näiteks Roxor Ehitus, kus ka sertifikaadita pakutakse väga kvaliteetset teenust.

Teisalt tean ka firmat, kel ISO on, kuid süsteem ei toimi ning vajalikud dokumendid tehakse enne järelevalveauditi saabumist. See tekitab muidugi kahtlusi ISO sertifikaadi tõhususes.

Oleme kvaliteedijuhtimise sertifikaadi ISO 9001:2000 taotlemisele mõelnud. Läbisime isegi tutvustava seminari. Kuna tegemist on siiski üsna pikaaegse ja kuluka ettevõtmisega, peame selle juurutamise vajalikkuse enda jaoks hästi selgeks tegema. Oleme väike firma ja riigihangetel ei osale, seetõttu pole otsest vajadust sertifikaadi taotlemiseks hetkel olnud. Ka tööd on õnneks jätkunud. Pigem võiks protseduuri läbi teha sisemise töökorralduse paremaks muutmiseks. Samas nõuab sertifikaadi taotlemine suurt hulka eelnevat paberitööd, mille jaoks vajaksime tõenäoliselt lisatöötajat.

Autor: Ave Paavo