Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektri hinna tõus tabab kodusid
Suur on hinnatõus eriti neile, kes kasutavad elektrikütet eramutes ja korterites ? nende kulutused elektrile kasvavad vastavalt 23 ja 12% protsenti.
Eesti Energia koduklientidele tõuseb elektri hind 1. märtsist keskmiselt 14 protsenti, äriklientide, keda Eesti Energial on üle 22 000, hinnatõus jääb 3?8 protsendi vahele olenevalt sellest, kas tegu on elektrit rohkem tarbivate keskpinge või vähem tarbivate madalpinge äriklientidega.
Keskmine hinnatõus on seega 10%, mis on kolmandiku vähem, kui Eesti Energia selle aasta veebruaris taotles.
?Mitte kunagi varem ei ole energiaturu inspektsiooniga peetud läbirääkimised elektri hinna kooskõlastamiseks olnud sedavõrd pikad ja põhjalikud,? ütles Eesti Energia juhatuse liige Sandor Liive.
Esimese hinnataotluse tagasilükkamisele järgnenud läbirääkimiste käigus energiaturu inspektsiooniga vähendas Eesti Energia oma hinnatõusu taotlust 15 protsendilt 10 protsendile. Juba novembri alguses läbirääkimiste lõppedes oli energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu väga positiivselt meelestatud. ?Meie oleme saavutanud kõik selle, mida tahtsime,? ütles ta. Möödunud reedel teatas energiaturu inspektsioon, et on Eesti Energia hinnataotluse kinnitanud.
ASi Leibur tegevdirektor Ants Promann ei osanud eile veel öelda, kui suur hinnatõus Leiburi jaoks täpselt tuleb, kuid arvas, et ilmselt leiab see oma väljundi ka Leiburi toodete hinnas. 2Praegu paistab sisetunde järgi küll nii, et hinnatõusust ei pääse,? sõnas Promann. Lisaks elektri hinna tõusule mõjutavad seda ka kütusehindade tõus ja uuest pakendiaktsiisiseadusest tulenevad lisakulud.
Tänased elektrienergia hinnakirjad on kehtinud alates 2002. aastast, mil hind tõsteti 81 sendilt 93 sendile.
Kauaks elektri hind uuele tasemele püsima jääda võiks, Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak kommenteerida ei osanud. Praeguste plaanide järgi korrigeeritakse järmise kolme aasta jooksul elektri hinda igaaastaselt vaid lähtuvalt üldisest majanduskeskkonnast. Näiteks võib hinnamuutuse tingida keskkonnamaksu tõstmine.