Mahetoodetud täispiimast sünnivad maitsvad jogurtid ja kohupiim

?1999. aastal hakkasime tooteid valmistama ning esialgu tegime seda vaid isiklikuks otstarbeks,? meenutab Arvo Veidenberg oma äri alguspäevi.

?Müük sai alguse 2001. aastal ja hoogustus tänavu aprillis, mil veterinaar- ja toiduamet andis meile piimakäitlemisettevõttena alalise tunnustuse. Esialgu tegime ainult jogurtit, hiljem aga hakkasime tootma ka kohupiima.?

Pajumäe talus valmistatakse mahetoodetud täispiimast kohupiima, kohupiimakreeme ja jogurtit.

Kohupiimakreemide valik on üpris mitmekesine. Toodetakse nii magusaid rosina-, astelpaju-, kakao-, maasika- ja vanillikreeme kui ka soolast küüslaugumääret. ?Mingeid keemilisi väetisi ega herbitsiide me söötade tootmiseks ei tarvita ja säilitusaineid piimatoodetele ei lisa, seega on kogu toodang täispiimast, naturaalne ja tervislik,? leiab Veidenberg ja lisab, et kahjuks ei ole nende kaupa Tallinnas müügil.

?Praegu müüme oma kaupa Valga, Viljandi ja Pärnu turgudel, samuti koolidesse, lasteaedadesse, hooldekodudesse ja pagaritööstustele,? selgitab Veidenberg. ?Pagarite osatähtsus müügis on üsna suur, neile müüme umbes 2/3 oma toodangust ehk siis 100?200 kg kohupiima päevas.?

Veidenbergi sõnul viiakse turule kaupa kaks korda nädalas. ?Säilivusaeg on ainult nädal, kuid müüjatel ei jää tavaliselt midagi seisma ja kaup on alati värske. Kui juhtubki midagi üle jääma, siis võtame selle lihtsalt tagasi,? lisab Veidenberg.

Talus on hetkel alaliselt palgal kümme inimest. ?Meil on kaks müüjat, lüpsja, söötja, kaks traktoristi ja kolm tehnoloogi,? loetleb Veidenberg.

Hinnad on tervislikel piimatoodetel üsna madalad. ?Lisandite hinnaga võrreldes ei maksa meie toodang sugugi palju,? arvab Veidenberg. ?Kohupiima kilohind on 30 krooni, seda ka kohupiimakreemidel. Kuigi tegelikult on piimaturg Eestis nii täis, et hinnast siin suurt ei olene ? edu saavutamiseks peab kvaliteet olema parem kui konkurentidel. Seepärast tegeleme pidevalt tootearendusega.?

Konkurendiks peab Veidenberg Nõo Piimatööstust, mille toodang on umbes samasugune. ?Aga konkurentide tooted pole mahepiimast, meiereid ei valmista ka oma toodangut täispiimast,? ütleb Veidenberg. ?Ka hinnad on neil kõrgemad,? toob Veidenberg esile oma konkurentsieelised.

Mahepiima toodetakse päevas keskmiselt 1?1,5 tonni. ?Tootmisvõimsust piirab hapendusnõu mahtuvus, sellega saab toota ööpäevas maksimaalselt 1,6 tonni,? räägib Veidenberg. ?Kui saaksime ruume juurde, tahaks kindlasti hakata ka juustu tootma. See oleks hea võimalus siseneda ka välisturule.?

Pajumäe talul on 500 hektarit maad ja investeeringud piimatöötlemisesse on Veidenbergi sõnul koos ehitusega nõudnud umbes 1 miljon krooni. ?Sellega pole asi muidugi lõppenud,? arvab ta.

?Investeerida tuleb firma ja toodete arendusse kogu aeg, sest tarbijat on raske saada ja samas ka väga kerge kaotada. Kulutusi on päris palju: sisendite hinnad pidevalt tõusevad, õhufiltreid tuleb regulaarselt vahetada, remonti tuleb ikka kord aastas teha ja samuti on elektrikulu üpris suur.?

Positiivseks peab Veidenberg seda, et raha liikumine on nende talus hästi kiire. ?Kui täna lüpsame, siis ülehomme saame selle eest juba raha kätte,? muigab Veidenberg.

Pajumäe talus on 84 lüpsilehma, keda peetakse külmlaudas. Sellel on mitu eelist. ?Kõigepealt on see odavam kui tavalise lauda ehitamine,? põhjendab Veidenberg. ?Külm lehmadel ei hakka, sest talveks kasvab neile selga talvekarv. Kui neid hoida talvel soojas laudas ja siis laudauks avada, võivad loomad haigestuda. Külmlauda puhul selliseid probleeme ei teki, pealegi on lehmad erksamad, ainevahetus kiirem ja nad annavad rohkem piima.?

Ainuke asi, mis mind Pajumäe talu toodangu juures kurvastab, on see, et see levib vaid Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal. Pajumäe talu peremehe Arvo Veidenbergi sõnul on see ka maksimum. Teiste Eesti piirkondade ja Tallinna tarbeks ei jagu lihtsalt tootmisvõimsust. Kuid talu tegemisi vaadates julgeks loota, et praegusele tasemele ei jääda pidama. Saavutada tuleb ka töötlemise mahetunnustus. Mõtted käivad ka juustutootmise suunas. Hea idee on pakkuda järjest tihedamale turistide voolule oma tooteid tulevikus juba Pajumäel maitsmiseks. Proovitud jogurtitest maitses mulle enim leivajogurt. Tuli meelde lapsepõlv, kui keefirist, suhkrust ja leivatükkidest sai endale vahel samalaadset magustoitu tehtud.

Samuti hakkas Pajumäel silma korrastatud masinapark. Iga asi oli omal kohal, mitte nii nagu mõnes majapidamises, kus suur hulk nõukogudeaegset tehnikat ja träni hoonete ümber laiali.

Olen nende toodanguga väga rahul ja tellingi kohupiima ainult Pajumäe talust, sest see on kookide valmistamiseks väga sobiva konsistentsi ja maitsega. Tavaline kohupiim mõjub liiga kuivana, see on aga üsna rasvane ja jätab koogid meeldivalt mahlaseks. Kasutamegi nende toodangut põhiliselt kohupiimakookide, tortide ja ka koogitäidiste valmistamiseks.

Piimatoodete tehnoloogia eriala õppijate arv on viimasel ajal kasvanud tänu sellele, et kaubandus-tööstuskoda on hakanud neile stipendiumi maksma. Võib öelda, et praegusel hetkel on seal õpilasi sama palju kui muudelgi erialadel. Nõudlus piimatoodete tehnoloogide järele on aga kindlasti suurem, kui meie neid anda jõuame. Kaader järjest vananeb ja oleks vaja uusi, noori spetsialiste. Kindlasti võib öelda, et tööd leiavad kõik selle eriala lõpetajad, kellel on soovi end piimatööstuses rakendada.