Dollarilaenud taas populaarsed

Oktoobri lõpul oli dollarites võetud laenu jääk 5,56 miljardit krooni, mis on 56 protsenti enam kui aasta eest samal ajal. Pankade hinnangul on kasvu taga põhiliselt Venemaaga äri ajavad ettevõtted, millest suur osa tegutseb transiidi ja transpordi vallas.

Hansapangas oli oktoobri alguse seisuga dollarilaene veidi üle miljardi krooni, umbes samapalju kui aasta tagasi. Selles statistikas ei kajastu aga Hansa Leasing Russia tegevus, mis on ellu kutsutud just Venemaa transiidisektori finantseerimiseks. Ettevõtete laenudest moodustab dollarites võetud laenude osa Hansapangas ligikaudu 10 protsenti, 80% laenudest on väljastatud eurodes ja 10% kroonides. Intressimäär sõltub Euriborist või USD Liborist. Praegu on 6 kuu Euribor 2,1%, USD Libor aga 2,6%, mis muudab dollarilaenu pool protsendipunkti kallimaks.

Hansapanga eluasemelaenude finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul eluaseme soetamiseks tavaliselt dollarites laenu ei võeta, kuid eraisikutele on nende äritegevuse rahastamiseks dollareid laenatud juhul, kui ka nende sissetulek on samas vääringus.

Krediidipangas oli dollarilaenude jääk selle aasta oktoobris 73 miljonit krooni ja osakaal kõigist laenudest moodustas 9,6 protsenti. Võrdluseks: eelmisel aastal samal ajal oli dollarilaene vaid 39 miljoni krooni eest. Põhilised alad, kus ettevõtjad eelistavad laenata USA dollarites, on panga pressiesindaja Priit Põikliku sõnul transport, laevandus ja lennundus. Eraisikuile Krediidipank dollarites laenu ei anna.

Eesti Ühispanga ärilaenude arendusjuhi Helen Saare sõnul on dollarites väljastatud laenude osakaal pangas väike. ?Reeglina soovib klient dollaris laenu, kui valdav osa tema sissetulekust või ettevõtte puhul käibest on dollarites. Sellisel juhul vähendab dollarites laen kliendi jaoks valuutariski. Dollari kurss on aga volatiilne, millest tulenevalt on eurolaenudega võrreldes dollarilaenude riskimarginaal kõrgem,? selgitas ta. Saare sõnul väljastab Ühispank eelkõige laene Eesti kroonides või eurodes.

?Oleme kõik laenud võtnud dollarites,? ütles Venemaaga aktiivselt vaguni- ja naftaäri ajav Meta-EKS SP juhatuse esimees Jüri Mõis.

?Me pole kursiriski sisse võtnud, sest ka kõik meie kulud ja tulud on samas vääringus,? selgitas Mõis. Finantskoormusi on firma võtnud nii laenude kui ka liisingutena kokku kümnetes miljonites dollarites.

Mõisa sõnul ei luba pangad ettevõtjal ülemääraseid riske võtta ja kontrollivad üsna täpselt äriplaani. ?Kui arveldamine käib USA dollarites, siis vaevalt et india ruupiates laenu küsida tasub,? lausus ta. Transiitkaubandus käib Mõisa sõnul dollarites kogu maailmas.

Pakterminali juhatuse esimees Sulev Loo rääkis, et ettevõte eelistab laene võtta dollarites, siis käib kogu arveldus ühes valuutas. Viimane suurem dollarilaen võeti poole aasta eest uute mahutite ja estakaadi pikenduse rajamiseks Muuga sadamas. Kuna põhiliselt naftatransiidiga tegelev ettevõte saab ka tulu dollarites, aitavad dollarilaenud valuutariske maandada. ?Hetkel oleme natuke plussis,? lausus Loo.

Lennufirma ELK juhatuse liige Anatoli Kopijevski põhjendas dollarites laenamist sellega, et kõik ettevõtte lepingud välistellijatega on sõlmitud selle valuuta peale. ?Kuna aga kõik meie tulud ja kulud on USA dollarites, siis mingit kasu me dollari nõrgenemisest ei saa,? ütles ta.

Kui 90ndate alguses oli Eesti riik usin dollarilaenude võtja, siis uuel aastatuhandel on dollarilaenudest loobutud.

2001. aastal põhjendas tollane peaminister Mart Laar eurolaenu võtmist sooviga vabaneda dollari kõikumisest tulenevast riskist. ?Tõsi, suur osa sellest riskist on realiseerunud, sest dollar on tugevnenud, aga keegi ei saa anda garantiid, et samasugune trend ei jätku,? põhjendas Laar tollal.

Riigi poliitikat väljendab ka statistika. Kui veel 2000. aastal oli riigil dollarilaenude jääk 344 miljonit krooni, siis 2001. aastal 240 miljonit krooni ning alates 2002. aastast puuduvad Eesti riigil ehk keskvalitsusel laenukohustused dollarites.